Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Spordimaailm

Artikkel  « tagasi
Kus on noore pere kodu?
24. november 2007
Kuulutaja
Hilje Pakkanen

Sedalaadi vastuseid otsiti läinud nädalal maakonna arengukonverentsil Haljalas.

Maavanem Urmas Tamm tugines oma ettekandes üliõpilaste seas läbiviidud küsitlusele, mille järgi on peamiseks põhjuseks, miks noored pärast õpinguid tagasi ei tule, siinsed ebakindlad tulevikuperspektiivid ning õpingute ajal sõlmitud elu- ja töösidemed ülikoolilinnas. Noori toovad tagasi nende päritolu, peresidemed, sõprus- ja suhtlusring. Maavanema arvates aitaks noortel koju naasta siinne võimalikult hea elukeskkond, kus on rohkelt eriilmelisi tegevusi, samuti maakonna suurem tuntus noorte seas.

Ka Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud keskendus oma ettekandes väärikale elukeskkonnale ja selle kavandamisele. "Vaatamine 10 ja 20 aastat ette on tähtis. Ei saa jääda loorberitele puhkama, kui üks asi valmis. Kaugemad sihid tuginegu huvigrupiülestele väärtustele ja need peaksid selguma arutelude käigus."
Piirkonna arengutaset saab mõõta erineval moel. Näiteks, kuidas elukeskkond võimaldab haritud inimestel oma kogukonnas väärikalt elada: kas neil on omasuguseid, kellega suhelda, kohta, kus kokku saada. Oluline on intellektuaalne objekt, mille juurde saaksid haritud inimesed koguneda ja mõtteid vahetada ja kus nende arvamust ka kuulda võetaks. „Tallinna Ülikoolil on siin kolledz ja seega oleme huvitatud, et Rakvere oleks intellektuaalne keskus,” ütles ta.

Surnuks töötamise asemel väärtustatakse üha enam vaba aega ning see ei hõlma ainult meelelahutust ja sportimiskohti, ka rahu ja vaikus, loodus on tähtis. Oluline on, kui palju on peredele mõeldud kohti, kuhu minna.

Otsige kiiksuga asju, veidrikke

Piirkonnas on vaja võimalikult palju erinevaid asju, ka veidrikke, teistmoodi mõtlevaid inimesi, kelle ümber kogunetakse. „Üht-teist teil juba on: sumo, jaapani kultuuri loengute sari, meeste tantsupidu jne. Korraldage kas või imelike asjade konkurss,” pakkus Rein Raud.

Ka Rakveres koolis käinud ja selle üle uhkust tundva TV 3 saatejuhi Hannes Võrno arvates on hullud ideed ja imelikud asjad, nagu „Kalevipoja” ettelugemine, meeste tantsupidu jms vajalikud. Meil on Lahemaa rahvuspark. Kuid sellest on vähe, et lihtsalt üks rahvuspark-muuseum olemas on. Lahemaad tuleks edasi arendada, avada see ka teistele, kes seal igapäevaselt ei ela. Lääne-Virumaal on olemas ka Otepää-alged, mida välja arendada.
Aga ka hullude ideede arendamise juures oleks vajalik senisest enam teadlikku lähenemist, leidis Riigikogu liige ja teatrimees Indrek Saar.

Tartu Ülikooli teadur Mare Ainsaar rääkis inimeste rände põhjustest: „Ühiskonnas mõjutab rännet üldine linnastumise tase ja inimesed liiguvad heaolu suunas, mida iganes see heaolu inimeste jaoks sel hetkel ka tähendab.” Ränne sõltub vanusest, sissetulekutest, konkurentsivõimest. Lääne-Viru kaotab oma elanikke Harju- ja Tartumaale, saab aga juurde Ida-Virumaalt. Ainsaar prognoosis rände aktiivsust ka lähiaastaiks.

Leidke oma eripära

„Uus, arvutipõhine majandus esitab väljakutseid ka Lääne-Virumaale. Kui me neid vastu võtta ei suuda, kaotame edaspidi veelgi ajusid konkurentsivõimelisematele piirkondadele,” rääkis Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhi direktor Garri Raagmaa. Uus tootmine vajab uut moodi infrastruktuuri ja hoopis paremini koolitatud töötajaid. „Kõigega ei jaksa keegi tegelda. Spetsialiseeruge, arendage välja oma kompetentsid.” Ühe kompetentsina näeb Raagmaa Lääne-Virumaal ehitusmaterjalide tööstuse väljaarendamist.

Paldiski Sadamate AS-i juhtiv Lääne-Virumaa juurtega Robert Antropov tõi välja kodu tähtsuse. “Ma tahan kodus mitte ainult käia vanemaid vaatamas, vaid jätta vanematekoju midagi, tasuda neile oma võlga.” Oluline on kodu lähedus, et saaks seal tihti käia. Kelle jaoks me kodukohta arendame? “Meie, neljakümnesed, noorte meelest vanameelsed paljulapselised beebibuumerid soovime, et noored viiksid ellu meie unistusi. Kuid noortel on nende endi unistused, mida nad realiseerida tahavad. Kas me teame, millised need on? Kas me teame, kes on need noored?” küsis Robert Antropov. „Kuidas noored jätkavad meie tööd, kui nad pole nõus meie ideedega?“ Katse lasta saalil ära tunda RLV Massive nime alla koonduva noorterühma poolt loodud muusikat „Mõistatuslike tegelaste” CD-lt kinnistas tema väidet. Antropov soovitas noored oma otsustustesse kaasata, et nad tunneksid siin end omade ja oodatutena.

Piirkondade ja asulate elujõulisusest rääkis Kymenlaakso Tallinna esinduse juht Pekka Linnainen: „Elujõulisus algab inimlikust väljakutsest: kodu on seal, kus on tore elada, kus pakutakse teenuseid, tööd ja haridust, kus on turvaline. Kui seda ei ole, siis inimesed lahkuvad.” Soome omavalitsustel on range kohustus tagada elanikkonnale kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid. Nende tagamiseks suurendatakse Soomes omavalitsusi. Maa-asulate ellujäämiseks arendatakse keskust ja selle tagalas asuvaid väiksemaid asulaid. See ei tähenda inimeste kolimist ühte keskusesse, vaid teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Ta tõi näite Kuovola piirkonnast, kus peakeskust ümbritsevat ja ekspertide poolt väljavalitud kuut allkeskust arendatakse välja eesmärgiga saada mitmekesine ja elujõuline teenindusvõrk. Kõik asulad ei pea tegema kõike, võrgustumine on väga tähtis. Neid protsesse toetab ka Euroopa Liit. Oma jutu lõpetuseks küsis Pekka Linnainen, kus on Lääne-Virumaa tippasulad.

Diskussioonis andis moderaator Märt Treier sõna maakonnaga rohkem-vähem seotud inimestele, kes pidasid oluliseks hea elukeskkonna väljaarendamist ja maakonna tuntuse suurendamist.

Rakverelane Kert Karus, kes ka Tallinnas tööl käinud, leidis, et liiga kergekäeliselt minnakse mujale õnne otsima. „Siinne stressivabam elu võrreldes Tallinnaga on minu pere jaoks oluline ja seepärast elan siin.”
Endine tartlane, praegu Rakveres elav ja Vaala keskust juhtiv Tiit Tsarski hindas siinset elukeskkonda kõrgelt just hea asukoha pärast. Remediumi apteegi omanik Sivar Irval ütles, et tuleks rõhuda rohkem virulasetundele, oma juurtele. „Üht siit pärit head spetsialisti meelitasin koju tagasi pool aastat. Selle inimese jaoks sai lõpuks määravaks kodu, et ta vanemad elasid siin ja ta sai nende lähedal olla.”

„Hoidke oma inimesi, kes siin elavad, nemad on parimad saadikud ja oma maakonna tutvustajad,” rõhutas Pekka Linnainen. Praegustele maakonna elu eest vastutama pandud inimestele andis maakonna tuleviku suhtes lootust koolinoorte tehtud film oma tulevikust, mille järgi nemad näevad oma kodu Lääne-Virumaal.