Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Jata soov

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Artikkel  « tagasi
Talviti suureneb majades radoonioht
09. jaanuar 2008
Valgamaalane
Evelyn Pesur
Keskkonnaministeeriumi kiirguse peaspetsialist

Tihti ei tea inimesed, et nende elukvaliteeti võib ohustada väärisgaas radoon. Eriti suureks muutub probleem talvel.

Külmemate ilmade saabudes suureneb siseruumides loodusliku radioaktiivse gaasi – radooni – sisaldus. Tegu on maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel tekkiva ainega, mis imbub läbi vundamendi- ning põrandakonstruktsioonide hoonete sisemusse.

Radooni ja selle tütarproduktide sissehingamise tagajärjel suureneb inimestel kopsuvähki haigestumise risk. Hinnanguliselt võib nimetatud gaas põhjustada Eestis umbes 12% kõikidest registreeritud haigestumistest sellesse vähivormi ehk umbes 100 juhtu aastas.

Uuringute tulemused näitavad, et elamute siseõhu radoonisisalduse ja potentsiaalsete sellest ohustatud alade poolest on Eesti võrreldav Rootsi ja Soomega, mis on Euroopa enim sellest gaasist ohustatud riigid.

Ülevaate ohtlikest aladest saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt Eesti radooniriski levilate esialgselt kaardilt aadressil www.envir.ee/kiirgus/index.php?leht=153. Suurt selle gaasi sisaldust hoonete siseruumides võib ette tulla aga igal pool Eestis.

Miks suureneb radoonioht talvel?

Radoonitase on siseruumides talvisel ajal aasta keskmisest kõrgem mitmel põhjusel. Esiteks on siis maapind hoonete ümber külmunud ning gaas pääseb maa peale vaid majaaluse pinnase kaudu, sattudes niiviisi otse ruumidesse. Teiseks välditakse külmemate ilmadega toasooja hoidmise eesmärgil tuulutamist ning radoon ei pääse hoonetest välja.

Eriti suureks probleemiks on kõnealune gaas sellistes majades, kus hoonealune pinnas on suure radoonisisaldusega, samas ei ole ehitamisel või renoveerimisel tähelepanu pööratud vundamendi vastupidavusele. Kui sellises majas on tihendatud ka seinad ning paigaldatud uued õhutihedad aknad, võib ruumiõhus ohtlikku gaasi olla lubatud tasemest mitukümmend korda rohkem.

Abiks on tuulutamine

Vale on siiski arvata, et kõrge radoonisisaldus on ainult vanemate ja valesti renoveeritud hoonete probleem: kõrgeid ning väga kõrgeid näitajaid oleme mõõtnud ka täiesti uutes ehitistes.

Kõige kiirem moodus radoonisisalduse vähendamiseks hoones on tuulutamine. Õhuvahetus toimub paremini, kui avada mitu akent ning tekitada seeläbi lühiajaline tuuletõmme – ühe kaudu tuulutamine küll jahutab ruume, kuid ei aita kaasa nende õhuvahetusele.

Radooniohtlikul alal elades tasuks mõõta gaasi hulka siseruumides ning sellisesse piirkonda ehitades tuleks uurida, kui suur pinnase radoonisisaldus täpselt on. Võib ka soetada endale isikliku seadme, millega saab nii kodus kui ka kontoris mõõtmisi teostada. Selle kasutamine on lihtne.

Kui radoonisisaldus ruumiõhus ohtlikult suureneb, saab tuulutades kohe vähendada ohtliku gaasi mõju tervisele. Kui selle tase on pidevalt liiga kõrge, tuleb pöörduda spetsialistide poole, kes pakuvad välja lahendused, mida ette võtta.

Täiendavat teavet radooni kohta saab internetiaadressidel www.kiirguskeskus.ee ja www.ehitusinfo.ee. Lisateavet pinnasemõõtmiste kohta võib küsida ka Eesti Geoloogiakeskusest www.egk.ee.

Keskkonnaministeeriumil on aasta alguses kavas radooniteemaline teabepäev.

------------------------------------------

Radoon

Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86. Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 222, mille poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Radoon 222 tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel. Olulised isotoobid on ka toroon massiarvuga 220, ja aktinoon massiarvuga 219. Omadustelt on radoon väärisgaas. Ta kondenseerub temperatuuril -62 Celsiuse kraadi ja tahkub temperatuuril -71 Celsiuse kraadi. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik.

Allikas: Vikipeedia