Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

Spordimaailm

KoduKauniks

Artikkel  « tagasi
Valga juurutab energiasäästlikku passiivmaja tehnoloogiat
29. jaanuar 2008
Valgamaalane
Marje Laugen
Valga linnavalitsus korraldas kultuuri- ja huvikeskuses pressikonverentsi, et tutvustada energiasäästu ja hoonete sisekliima tagamise kaasaegseimat – passiivmaja tehnoloogiat. Esimesena rekonstrueeritakse Valgas passiivmajaks lasteaia Kaseke hoone.

«Kas tahaksite kulutada oma maja kütteks vaid ühe puuhalu, kui naabril kulub sama suure maja tarbeks terve sületäis?» küsis Valga linnapea Ivar Unt, kui passiivmaja tehnoloogia eestvedaja, linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamägi pressikonverentsi sissejuhatuseks puusületäiega kultuurikeskuse saali sammus.

Valga linnavalitsuse tellimusel on valminud passiivmaja tehnoloogiat kasutav jalgpalliväljaku teenindushoone ehitusprojekt. Tegemisel on lasteaia Kaseke rekonstrueerimise pilootprojekt. Otepää vallas on valminud samuti passiivmaja tehnoloogial põhinev Saekoja hotelli ehitusprojekt.

Kahe viimase ehitustöid on plaanis alustada juba tänavu kevadel. Käimas on Valgamaa kutseõppekeskuse uue hoone arhitektuurikonkurss. Seegi hoone on kavas projekteerida ja ehitada kaasaegse energiasäästliku passiivmajana.

Säästmine katab kõik kulud

Passiivmaja tehnoloogia võimaluste kohta tegid põhiettekande Valga linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamägi ja Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring.

K & M Projektbüroo OÜ direktor Tiiu Loorman kui lasteaia Kaseke rekonstrueerimisprojekti koostaja andis ülevaate ettevõtmise käigust ja tehnilistest üksikasjadest. Loorman ütles, et töö annab projekteerijale iga päev lisateadmisi ja kogemusi.

Rekonstrueerimise tulemusena peaks hoones olema ventilatsiooni soojatagastus 92 protsenti. 65 protsenti soojaveetarbest kaetaks päikesekollektorite abil.

«Passiivmaja kasutab maksimaalselt ära päikesekiirgust ja ventilatsiooniõhu soojatagastust, omab paksu õhutihedat isolatsiooni ja erilisi aknaid ning vajab seetõttu vaid 10% kütteenergiast, mis kulub kaasaegse tavamaja kütteks,» selgitas Meelis Linnamägi oma ettekandes.

Ometi ehitatakse ja pakutakse tema sõnul Eestis endiselt sadu keskajast pärineva ehitustehnoloogiaga maju, kuigi mujal Euroopas on kiiresti levimas energiasäästlik ja tervisliku sisekliimaga passiivmaja standard.

Linnamägi tõi välja andmed, mille kohaselt on Eestis ligikaudu 36 miljonit ruutmeetrit eluruume, milles aastane kütteenergia kulu ühe ruutmeetri kohta on ligikaudu 200 kWh.

Kui kõik need eluruumid renoveeritaks passiivmaja standardile vastavalt nii, et nende keskmine aastane kütteenergia kulu ühe ruutmeetri kohta ei ületaks 15 kWh, siis hoitaks aastas kokku ligikaudu 6,6 miljonit MWh energiat. See aga võrduks terve Balti Elektrijaama või nelja Iru Elektrijaama aastatoodanguga.

Eriti sobiv lasteasutustele

Nagu Linnamägi rääkis, on passiivmaja tehnoloogia eriti sobiv lasteaedade ja koolide ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Neile hoonetele iseloomuliku kõrge asustustiheduse korral ei ole tema sõnul kuidagi võimalik sobivat siseõhu kvaliteeti tagada akende kaudu tuulutamisega, aitab vaid automaatne mehaaniline ventilatsioon.

«Passiivmaja tehnoloogiaga lasteaias ja koolis säästetakse kehtivatele tavaehitusnormidele vastavalt ehitatud hoonega võrreldes 75 protsenti kütteenergiast,» väitis linnavalitsuse aregnguameti juhataja.

Ettekandja rõhutas, et energiasäästust tähtsamgi on see, et hea sisekliimaga ja paksu isolatsiooni tõttu vaiksetes ruumides paraneb ka õppimise ja õpetamise kvaliteet ning lapsed on vähem haiged.

Tõnu Mauring selgitas pressikonverentsist osa võtnud omavalitsustöötajatele, ehitusspetsialistidele ja inseneridele üksikasjalikult passiivmaja tehnoloogiasse puutuvaid tehnilisi nüansse.

Konverentsi lõpul tõdeti, et Saksamaal ja Austrias ehitatakse ja rekonstrueeritakse juba praegu enamus koole ja lasteaedu passiivmaja standardile vastavalt. Euroopas on ehitatud juba 6000 passiivmaja, sealhulgas ka külma kliimaga Norras ja Rootsis ning Alpi mäestikus. Edaspidi muutub see ehitustehnoloogia tõenäoliselt valdavaks ka Eestis.

---------------------------------------------------------

Passiivmaja

Passiivmaja peab olema varustatud efektiivse 85–95% kasuteguriga soojusvahetit omava ventilatsioonisüsteemi, õhutiheda paksu isolatsiooni, külmasildadeta välispiirete, spetsiaalsete madala soojusjuhtivuse ning optimaalse pindalaga akende ja ustega. Olles lisaks päikese suhtes õieti orienteeritud ja varustatud sissetõmmatava õhu maa-aluse eelsoojendi ning päikesekollektoriga, saab see maja ideaalse elukeskkonna loomisel hakkama ilma aktiivse küttesüsteemita nagu radiaatorid või ahjud.