Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Spordimaailm

Artikkel  « tagasi
Kodu soojustamist tuleb alustada kevadel
28. märts 2008
Järva Teataja
Steve Eerma
OÜ Therm

Nõukogudeaegsed kivivoodriga majad ehitati enamasti õhuvahedega seintes, sest sellist ehitustaktikat peeti vajalikuks just sooja õhuvoolu liikumise tulemusel tekkiva soojapidavuse tõttu.

Õhk ei tohi liikuda

Tegelikult on maja välisseintes olevad õhuvahed otsekui lõõrid, mis suure osa soojusest ruumidest välja juhivad.

Majas soojenenud õhk tõuseb tühjas õhuvahes üles ja umbes 70 protsenti soojusest juhitakse hoonest välja, selle asemele tuleb külm õhk, mis pääseb hoonesse erinevate avade kaudu.

Soe õhk, mis pole jõudnud pööningu kaudu eralduda, puutub vastu külmi välistelliseid, annab oma soojuse neile edasi ja vajub jahtudes allapoole, kuni saab jällegi siseseinast soojust.

Niisugune seinte kaudu toimiv konvektsioon on üle 20 protsendi sooja õhu kao põhjus.

Paljud on seda juba mõistnud ja üritanud maja soojustada kas villa või vahtpolüstüreenist soojustusplaatidega välisseintel.

Selline soojustusviis nõuab ilmtingimata uue fassaadi panekut, mis teeb kogu ettevõtmise üsna kulukaks. Kui soojustada seinad väljastpoolt, õhu ringlus tühjades õhuavades ainult aeglustub, kuid soojus juhitakse sellegipoolest välja.

Millega siis täita seinas olev nn lõõr, kui maja on juba valmis?

Materjal peab täitma seinte õhuvahed 100 protsendi ulatuses ja peatama kogu õhuringluse, sest ainult liikumatu õhk on parim soojusisolaator.

Soojustamiseks kasutatav materjal peab olema püsiv, vastupidav ega tohi imada niiskust, mis siseseinteni jõuaks. Samuti ei tohi materjal suurendada seinte mahtu, sest see ohustab konstruktsiooni.

Kui täita õhuvahed teralise ainega, tuleb arvestada, et ehkki õhk ringleb aeglasemalt, eraldub siiski täitegraanulite vahelt suur osa soojusest.

Samuti on kahtlane, kas ikkagi suudetakse tagada õõnsuste 100protsendiline täituvus. Paljudel juhtudel võib teraline soojustus väikestest avadest välja pudeneda ja et enamik teralisi aineid muutub pudedaks, tekivad ikkagi õhuvahed.

Lisaks on seinte õhuvahesid teralise ainega raske täita fassaadi rikkumata.

Tunduvalt tõhusam moodus on täita seinte õhuvahed termovahuga, mis ei riku fassaadi, täidab korralikult kõik vahed ja õhu ringlus peatub täielikult.

Odavam hind ei anna veel kokkuhoidu

Termovaht ei ima niiskust, laseb läbi auru, ei suurenda seinamahtu ja on küllaldase soojustakistusega. Ettevõtted, kes toodavad heast materjalist kvaliteetset termovahtu ja seda seinte õhuvahedesse paigaldavad, annavad klientidele ilma kõhklemata pikaajalise tagatise.

Sellega võtavad nad endale vastutuse termovahu pikaealisuse ja seinapragude täitmise kvaliteedi eest.

Termovahuga täitmisel tuleb teha seina umbes 15millimeetrine auk, pista vahupudeli ots sisse ja lasta vahe vahtu täis.

Keskmise üheperemaja täitmiseks kulub kuus-seitse kanti vahtu, mis läheb maksma 18 000–22 000 krooni. Suuremate majade puhul võib arvestada 150 000-kroonise väljaminekuga.

Termovahul on 35aastane tagatis ning eelis lihtne paigaldus. Tulemus on sama, mis villaga õhuvahede täitmisel.

Kui teha maja soojustamisel valik hinna järgi, tuleb arvestada, et madalam hind ei tähenda alati, et maksate vähem.

Kindlasti pole võimalik esialgu täpselt välja arvutada, kui suur on seinte õhuvahede maht, kuid eksimus ei tohiks ületada 20 protsenti.

Ebareaalselt madal hind tähendab sageli ka, et kasutatakse kõige odavamaid (seega ka viletsamaid) materjale ja töö kvaliteedi eest ei võeta täielikku vastutust.

Tuleks tõsiselt mõelda, kas tasub tellida töö kõige madalamat hinda pakkuvalt ettevõttelt, kel puuduvad tõsiseltvõetavad dokumendid, mis tõestaksid reklaamlauseid materjali omaduste ja pikaajalisuse kohta.

Ehk on targem valida pikaajalist tagatist pakkuva ettevõtte teenus, mis võib esialgu tunduda kulukam, kuid pikema aja mõttes siiski säästvam, sest ei teki vajadust töid ümber teha, fassaadile raha kulutada ja soojapidavas majas väheneb küttekulu märgatavalt.

Kui soojustamiseks tehtud materjali valik ei õnnestu, on viga hiljem keeruline parandada. Maja tuleks hakata soojustama juba kevadel, tehes seda läbimõeldult ja eelistades vaid parimat materjali.