Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Spordimaailm

Artikkel  « tagasi
Kas teadsid, et su aia taha on kerkimas tornmaja?
07. august 2008
Meiemaa.ee
Siim Kiisler
Regionaalminister

Eramaja, büroohoone või tehase ehitamiseks vajaliku detailplaneeringu algatamiseks tuleb oma plaanidest avalikult teada anda. Kõlab mõistlikult - kes ei tahaks kuulda, et tema aia taha kavandatakse elamukvartalit.
Tegelikult on aga praegune teavitamissüsteem puudulik ja ei täida oma eesmärki. Kuulutused kavandatavatest planeeringutest avaldatakse mikrokirjas üleriigilises lehes tööpakkumiste ja kinoreklaamide vahel ning riputatakse omavalitsuse infotahvlile. Asjad on justkui tagurpidi: inimesel pole mitte õigus infot saada, vaid õigus seda ise pidevalt otsida.

Nii ongi üsna tõenäoline saada uusehitisest teada alles siis, kui kopad kohale sõidavad. Selleks ajaks on aga ehitusluba juba väljastatud, projekt kooskõlastatud ja seaduses ette nähtud võimalus põhjendatud vastuväiteid esitada möödas. Tekib hulk hilinenud proteste, mis väsitavad kõiki osapooli ja ei anna soovitud tulemust.

Tuntud näide on Tallinnas Männiku tee laiendamine, kui naabruses elavad inimesed õigel ajal puude mahavõtmise plaanist ei kuulnud, aruteludes osaleda ei saanud ning lõpuks oma hääle kuuldavakstegemiseks äärmuslikke meetmeid olid sunnitud kasutama. Tekkinud vaidlustes nägid nii linn kui ka elanikud naabruskonna ja avalike huvide ühildamiseks kõvasti vaeva, ent puid päästa ei õnnestunud.

Ka Saue valda kerkinud Steri steriliseerimistehas tekitas palju pingeid ja pani võimalike tervistkahjustavate mõjude pärast kartvad elanikud protestiallkirju koguma. Samas oli juriidiliselt kõik korrektne – vajalikud load ning kooskõlastused olid olemas ja ettevõttel oleks justkui pidanud olema roheline tee tegevuse käivitamiseks.

Sel nädalal jõudis meediasse probleem Juhkentali tee laiendusega, mille detailplaneering valmis 2002. aastal. Kava vastu võitlevad elanikud ütlevad, et ei osanud õigel ajal planeeringu vastu protestida, sest ei olnud sellest teadlikud.

Formaalse teavitamise asemel vajame reaalset kaasamist
Praegune süsteem, mis kohalike elanike aktiivset kaasamist planeerimisprotsessi ei nõua, jätab inimesed suhteliselt kaitsetusse seisu. Olukord peaks olema aga vastupidine - ei ehitus-, ega ka lammutustööd tohiks alata ümbruskonna elanikele ootamatult. On ju absoluutselt loomulik, et inimesed saavad kaasa rääkida oma koduümbruse kujundamisel ja ka nende vara väärtust puudutavate otsuste tegemisel.

Inimeste kindlustunde suurendamiseks on vaja uusi reegleid. Regionaalministri meeskond on koostanud eelnõu planeerimisseaduse muutmiseks, mis on avatud kommenteerimiseks osalusveebis osale.ee ning saadetud laiemaks aruteluks Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Liidule, omavalitsusliitudele ja kolleegidele teistes ministeeriumides.

Välja pakutud muudatuste peamine eesmärk on tagada, et inimesed oleksid nende elupaika puudutavatest plaanidest õigeaegselt teadlikud ja lõplike otsuste langetamisel kaasatud. See kehtib mitte ainult eraisikute, vaid ka aktiivsete kogukondade, näiteks oma elukeskkonna omapära eest seisvate Tartu Supilinna Seltsi või Tallinna Uue Maailma Seltsi kohta.

Praegust kehva olukorda on märganud ka teised. Rohelised on pannud ette, et omanik peaks vastutama kavandatavast detailplaneeringust teavitamise ja inimeste arutellu kaasamise eest. Meie seisukoht on aga, et kaasatuse tagamine peab jääma ikkagi omavalitsuse kohuseks.

Umbisikuline teavitamine meedia ja seinalehe kaudu ei ole hästi toiminud – kellelegi ei saa ju panna kohustust lehte osta või regulaarselt omavalitsuses käia. Lahenduseks on personaalne kiri asjassepuutuvatele inimestele. Kes soovib, võib sellised teated tellida ka vaid e-posti teel.

Muudatuste eesmärk on ka anda arendajatele ja ehitajatele suurem kindlustunne. Tihedam suhtlemine ümberkaudsete elanikega planeeringu koostamise ajal aitab vältida hilisemate arusaamatuste ja konfliktide tekkimist. Kui inimesed on saanud oma arvamust väljendada ja otsuste tegemisel kaasa rääkida, jääb loodetavasti ära hulk kulukaid ja asjatuid pingeid tekitavaid kohtuasju.

Õigeaegne teavitamine ja otsustusprotsessi kaasamine julgustab inimesi aktiivsemalt oma kodukandi elus kaasa rääkima. Samuti jääb ära suur hulk vägikaikavedusid, hilinenud allkirjade kogumisi ning puude ja hoonete ihuga kaitsmisi, sest ühised arutelud võimaldavad juba enne ehituse algust plussid ja miinused läbi kaaluda. Loodetavasti ei pea varsti enam hirmu tundma, et kuu aega ära olnuna võib koju jõudes varem akna taga siranud maalilise merelahe asemel avastada viie meetri kaugusel kõrguva naabermaja betoonseina. Kui inimesed saavad elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida, tugevneb kogukond, kasvab piirkonna turvalisus ning inimeste lojaalsus kodukohale.