Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Spordimaailm

Jata soov

KoduKauniks

Soovid kinnisvara myya?

Artikkel  « tagasi
Millised on ehitustegevuse õiguslikud alused linnas?
16. september 2008
Valgamaalane
Veiko Faster
Valga linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisameti juhataja

On üsna tavaline, et aeg-ajalt tehakse majades ümberehitusi. Vahel tuleb teostada ka lammutustöid. Mõlemal juhul peab ettevõtmine olema seadusega kooskõlas. Paraku eiratakse nõudeid tihti.

Valgas toimuva ehitustegevuse alus on linna ehitusmäärus. Sellega saab tutvuda linna kodulehel rubriigis «Ehitus ja planeerimine». Ehitusvaldkonda Eestis tervikuna reguleerivad ehitusseadus ja planeerimisseadus.

Linna ehitusmääruses on loetletud juhud, milliste korral pole tarvis uut ehitusprojekti koostada ega ehitusluba hankida. Need on näiteks ehitise välisviimistluse muutmine; hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmine; krundi tänavapoolse piirde muutmine või uue ehitamine.

Ehitise välisviimistluse muutmine toimub siis, kui näiteks vana eterniitkatus uue plekk-katuse vastu vahetatakse või majale uus vooder pannakse.

Vajalikud on kooskõlastused

Akende kujunduse muutmine toimub, kui varasema nelja ruuduga akna asemel pannakse näiteks ühe ruuduga aken. Sellistel juhtudel peab linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisametilt kirjaliku kooskõlastuse taotlema.

Selleks tuleb esitada vabas vormis avaldus, kuhu pannakse kirja, mida teha soovitakse. Lisada tuleb mõõtkavas joonised ja võimalusel fotod olemasolevast olukorrast ning joonised kavandatava kohta. Amet annab avalduse alusel kooskõlastuse, riigilõivu kooskõlastuse eest maksma ei pea.

Korterelamutes on korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või lammutatakse mittekandvaid seinu, lubatud vaid ameti kooskõlastuse olemasolul.

Selleks tuleb esitada ehitusspetsialisti koostatud tööjoonis. Amet võib nõuda ka ekspertseisukohaga ehitusprojekti koostamist kogu hoonele.

Tsentraalkeskküttega korterelamu ruumidesse küttekollete ehitamine ning suitsugaaside juhtimine olemasolevatesse (ventilatsiooni) lõõridesse ei ole lubatud. Korterelamute akende ja uste vahetamisel peavad uued avatäited olema analoogsed esialgsetega, säilitades eelkõige gabariidid ja klaasijaotused.

Väikeehitiste puhul saab lihtsamalt

Lihtsamalt saab läbi väikeehitiste puhul (kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga).

Kuni 20 m² suuruse ja kuni 5 meetri kõrguse ehitise võib rajada ehitusloa ja kirjaliku nõusolekuta.

Selline väikeehitis ei või aga paikneda eespool krundi ehitusjoont ega olla naaberkrundi piirile lähemal kui pool väikeehitise piiripoolse osa kõrgusest, juhul kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus.

Väikeehitisele, mille ehitusalune pind on vahemikus 20–60 m² ja mis on kuni viis meetrit kõrge, tuleb taotleda ametist kirjalik nõusolek (vastav vorm selleks).

Lisada tuleb asendiplaan (mõõtkavas 1: 500), näidates sellel väikeehitise soovitav asukoht ehituskrundil, olemasolevad ja rajatavad tehnovõrgud, ehitise plaan, vaated (vähemalt kaks), ehitise olulised tehnilised andmed ning naabriga kooskõlastus, kui väikeehitis asub naabri kinnistule lähemal kui neli meetrit.

Väikeehitise ehitamine tuleb kooskõlastada tuleohutusnõuete osas järelvalvet teostava ametiasutusega. Püstitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme, sealjuures hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

Pärast väikeehitise valmimist tuleb ametile esitada vormikohane ehitise teatis ja teostusjoonis. Nõuetekohaselt vormistatud projekt koos seletuskirja ning päästeameti kooskõlastusega esitatakse kahes eksemplaris läbivaatamiseks ehitus- ja planeerimisametile. Neist üks tagastatakse taotlejale koos ametiisiku kooskõlastusega.

Hooneid ja rajatisi, mis on suuremad kui 60 m², saab ehitada ja rekonstrueerida vaid vastava ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Hoonete rekonstrueerimiseks loetakse juba ühe ruutmeetri suurust laiendamist.

Juurdeehitus vajab ehitusprojekti

Valgas on esinenud palju juhtumeid, kus majal vahetatakse voodrit ja samaaegselt ehitatakse midagi juurde – näiteks tuulekoda. Voodri vahetuseks on vaja kooskõlastust, tuulekoja juurdeehitus aga eeldab uue ehitusprojekti koostamist, ehitusloa taotluse esitamist ning riigilõivu tasumist.

Enne ehitusprojekti koostamist tuleb pöörduda Valga linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisametisse, kus selgitatakse välja, kas ehitusprojekti koostamise alus on detailplaneering või projekteerimistingimused.

Pärast ehitusprojekti valmimist ja vajalike kooskõlastuste saamist ning ehitusloa taotluse esitamist väljastatakse ametist 20 päeva jooksul ehitusluba. Valminud ehitistele tuleb taotleda kasutusluba (vastaval taotlusvormil).

Lammutaminegi nõuab luba

Ka lammutamine nõuab ehitusluba. Eelnevalt tuleb koostada projekt, kus näidatud lammutusmahud ja materjali utiliseerimise viis ning koht. Lisada tuleb asendiplaan, kus näidatud lammutatav ehitis ja tehnovõrgud.

Ehitise lammutamiseks peab selle omanik linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisametile esitama samasuguse taotlusvormi, mida kasutatakse ka ehitusloa taotlemise korral. Projekt tuleb kooskõlastada Valga piirkonna keskkonnakeskusega.

Luba väljastatakse pärast riigilõivu tasumist. Pärast lammutamist tuleb ametile esitada teatis ehitusregistri andmete muutmiseks.

Karmid trahvid

Juhin linnakodanike tähelepanu asjaolule, et omavoliline ehitamine on karistatav tegevus. Ehitusseaduse § 69 annab näeb selle eest karistusena ette kuni 300 trahviühikut (18 000 krooni).

Kui samasuguse teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni poole miljoni krooni ulatuses. Väärtegude puhul kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Linnavalitsusel on õigus olla sel juhul kohtuväline menetleja.

25. augustil asus linnavalitsuses ametisse ehitusjärelevalve vanemspetsialist Kenno Kaldoja, kelle üks ülesandeid on ehitusjärelevalve teostamine Valgas.

Kuni käesoleva aasta lõpuni tegeleb linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisamet peamiselt preventiivse tööga. Anname kõigile, kes viimastel aastatel linnas seadusliku aluseta ehitanud, võimaluse tulla veel selle aasta sees linnavalitsusse ja nn paberimajandus trahve tegemata korda seada.

---------------------
Riigilõivud

Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine väikeehitise korral 500 krooni.
Üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimise või laiendamise korral 500, ehitamise puhul 1000 krooni. Eespool nimetamata ehitiste püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise korral 2000 krooni, lisaks viis krooni iga ehitatava suletud netopinna ruutmeetri kohta.
Kasutusloa taotluse läbivaatamise eest üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamise või rekonstrueerimise korral 500 krooni. Muudel juhtudel – näiteks kaksikmaja või ärihoone puhul 1000 krooni.
Väikeehitise või ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest 120 krooni.
Ehitise lammutamise taotluse läbivaatamise korral 500 krooni.