Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

KoduKauniks

Spordimaailm

Artikkel  « tagasi
Unistus kümneid kordi säästlikumast majast
10. oktoober 2008
Kuulutaja
Illar Mõttus
Kokkuhoiu ajal on vaja oma tavapärased eelistused ümber vaadata. Näiteks - kas kodumaja saaks soojaks järjest kõrgemate energiahindade aegu säästlikumalt? Selle probleemiga tegeleb igapäevaselt Rakvere linna peaarhitekt Raul Järg.

Raul Järg, sa oled oma ametiaja algusest saadik rääkinud meie elamute soojapidavuse tõhustamise vajadusest ja ka passiivmajadest.

See on üldtuntud tõde, et meie riigis läheb üldise rikkuse tootmiseks kordades rohkem energiat kui arenenud põhjamaades. Olen eramajade projekte vaadates ikka juhtinud omanike tähelepanu hoonete soojustamise tõhususe tõstmisele, sest paraku pole inimesed veel probleemi energiahindade hüppelisest kasvust enesele täie tõsidusega teadvustanud.
Passiivmajade kohta olen lugenud, käinud seminaridel. Tõesti, Rakveres soovivad investorid Viru-Vabaduse nurgale rajada nn vaipmaja, mille ehitus oleks passiivmaja põhimõttel. Tegelikult on see põhimõte paarkümmend aastat vana, alguse saanud Saksamaalt.
Eestis pole veel ühtegi passiivmaja ehitatud, küll on projektid olemas.

Kas meie oludes passiivmaja ehitamine tasub ära? Kas ehitus ei lähe mõttetult kalliks, vaja on ju rohkem ja kvaliteetset materjali?

Meie kliimaolud ei erine Põhja-Saksamaast oluliselt. Seal võib küll olla päikest rohkem, kuid erinevus on protsendipunktides, mitte kordades. Samuti on passiivmajasid tehtud Soomes, nägin Vasa elamumessil neid tänavu mitut.

Ja Eestis on passiivmaja seina jaoks ju materjale olemas – näiteks klassikalist konstruktsiooni kasutades massiivsele kandeseinale rohkem soojustust lisades. Sein läheb paksemaks küll, aga see materjalikulu tasub ajapikku ennast ära, kütte hind ju tõuseb, aga teil kulub kütet kordades vähem.

Samuti on võimalik ka kergkonstruktsioone kasutada. Puidust, aga lahutatud karkassiga, so – külmasildasid ei tohi konstruktsiooni sisse jääda. Kandekarkass ei tohi ulatuda välisseinast siseseina. Kolmas võimalus on vastavaid plokke kasutada: vahtpolüstüroolist plokki valatakse segu, mis jääbki kandekonstruktsiooniks.

Passiivmaja põhimõte on ju lihtne. Iga inimene teab, et kui talvel õue minnes ennast küll soojalt sisse mässida, aga tuule kaitseks pole midagi peal, siis on ikka kokkuvõttes külm. Nii ka passiivamaja puhul, külm ei tohi ligi pääseda, maja peab olema õhukindel.

Niiskusrezhiimile peab majas aga tähelepanu pöörama, hoonest peab niiskuse välja saama. Selleks ongi ventilatsioon, mida rakendatakse samal ajal ka kütmiseks. Kogemused ütlevad, et passiivmajas on väga hea kliima, pole ka mingit tuuletõmmet.

Millist kütteliiki kasutada, ei ole kindlaks määratud, iga kütteliigiga on tavamajaga võrreldes küttekulu kümneid kordi väiksem.

Maja ehitamise kogumaksumus ei tule palju kallim kui tavasoojustusega hoonel. Spetsialistid on arvestanud 5-10% ehitushinna maksumuse tõusuga.

Passiivmaja aknad-uksed peavad ka teistsugused olema.

Eestis passiivmaja jaoks küll veel aknaid ei toodeta, kuid siin juba tehakse ettevalmistusi nendega turule tulekuks. Oluline on akende juures see, et lengi ja aknaraami konstruktsioonid on teised. Kõigis detailides peab olema külmakatkestus. Sobivaid klaaspakette meil aga toodetakse. Muidugi – tähtis on ehituse kvaliteet. Võib-olla ongi õige passiivmajasid ehitada praegusel ajal, kui iga tänavalt sisseastuja enam firmasse ehitusmeheks ei kõlba.

Rakvere linna arhitekt soovitab inimestele ehitada passiivmaju, aga kas linn neid põhimõtteid ka ise saab järgida?

Kindlasti. Me oleme Pauluse kirikule arhitektuurikonkurssi välja kuulutades arvestanud, et kiriku juurdeehitus tuleks passiivmaja põhimõttel. Hoonet ei saa muinsuskaitse nõuetele tuginedes niimoodi ümber ehitada, küll aga uue osa ehk lisaruumid.

Passiivmaja on sooja- ja õhkupidav maja, mille kütmiseks rakendatakse ventilatsioonil põhinevat õhuvahetust. Kui Eesti tavalise maja energiavajadus on 250 kWh/m² aastas, siia passiivmaja puhul kulub ideaalis 15 kWh/m² aastas.