Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Jata soov

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Artikkel  « tagasi
Säästev majaennistus kestab aastaid
13. november 2008
Järva Teataja
Kadri Tonka

Poolteist aastat on Paides tegutsenud Säästva Renoveerimise Infokeskus, mis jagab teavet ja õpetab säästvalt kodu remontima nii, et töö peab vastu aastakümneid ning seal elada on mõnus ja tervislik.

Minu kodu on 1930ndatel aastatel ehitatud majas. Veidi vildakalt püstitatud palkmaja on mind ehituspoes oma väärika ajalooga tihti abitult ringi vaatama pannud: milliste materjalidega ja kuidas väsinud ilmega maja uuendada, rikkumata esivanemate kätetööd.

Abi leidsin Paides Tallinna 11 Säästva Renoveerimise Infokeskusest (SRIKist), kus küsimustele vastas infokeskuse teabetoa töötaja, ühenduse Weissenstein juht Rainer Eidemiller.

Milliste muredega inimesed teie poole kõige sagedamini pöörduvad?

Viimasel ajal tuntakse rohkem huvi krohvide ja värvide kohta. Küsitakse ka, mida vana põrandaga teha, kuidas värvida, mida kasutada laki asemel. On käidud küsimas palke ja materjali sarikateks.

Meie juurde tulevad needki, kes elavad uuemates kivi- või paneelelamutes. Ka seal võib seinad saviga ära krohvida ja nii tervislikuma keskkonna luua.

Mida savikrohv endast kujutab?

Meil on siin kott lahti, võib tulla ja oma käega katsuda. Kõrvaltoas saab kohe proovida krohvi seina panna või lihtsalt vaadata juba krohvitud seina töökihte.

Savi on hästi tugev ja peab vastu vähemalt sama kaua – arvan, et kauemgi – kui need ehitusmaterjalid, mida müüvad ehituspoed. Savi muudab maja äärmiselt tulekindlaks. Palkmaja puhul on savi oluline eelis ka, et konservib puitu.

Kui niiskuse käes kannatavale majale tavaremonti teha ja panna maja ümber mingi paks soojustus või kilesed materjalid ning sisse küprok, juhtub see, et majja kogunev niiskus ei pääse välja.

Ideaalsed tingimused seenel kasvada. Ruumid on varsti hallitust täis ja lõppkokkuvõttes võib areneda vamm, mis maja üldse ära lõhub.

Savi ajab liigniiskuse puidust välja. Kui kellelgi on majas vamm ja ta teeb ära kõige elementaarsema tõrje, siis keemia asemel soovitan edaspidi kasutada puidu peal savikrohvi.

Savikrohv on ka dekoratiivne, lisaks on seda lihtne peale kanda. Hoiab ruumis õiget niiskusre˛iimi ja seina konstruktsioonid terved, puhastab õhku. Nii palju funktsioone ei leia üheltki nüüdisaegselt ehitusmaterjalilt.

Savi on kena küll, aga kui ma sellegipoolest tahan tapeeti seina panna.

Tapeedi alla soovitame panna pingupappi. Meil on video ja õpetus, kuidas seda palgile panna.

Pole tarvis küprokiga seina sirgu ajada. Pingupapi võid otse palgile panna. Sein ei jää küll ideaalselt loodi, aga see polegi vana maja puhul nii tähtis, sest kui ühest kohast sein loodi tõmmata, seda hullemini kõver paistab teine koht.

Papp on nii tugev, et sellele võib kohe tapeedi peale panna või hoopis üle värvida. Papp võib ajutiselt hakata kergelt lainetama siis, kui maja on jäänud pikaks ajaks, näiteks talveks, kütteta ja niiskust tuleb liiga palju sisse. Aga siis paar korda kütta ja sein on jälle sirge.

Mis saab toanurkadest? Need on sageli nii kõverad, et pappi kinnitada paistab üsna keeruline?

Selle koha võib teha näiteks paberkrohviga. Paberkrohv on lisaks ka soojustava toimega.

See on hästi odav materjal, mis läheb otse palgi peale. Kui on palju ajalehti üle, loeta need vees ja purustada. Massile lisa kriiti, et oleks natuke heledam, ja liimainet metüültselluloosi. Seejärel plätserda seina.

Kust Paide SRIK materjale hangib?

Meil on Tallinnas tegutseva Majatohtri kaupluse tootede näidisriiul. Kui järgmisel aastal ruumi juurde saame, avame Majatohtri filiaali.

Praegu näitame, milliseid asju on Majatohtrist võimalik osta või meie kaudu tellida. Riiulis olevad asjad on küll näidised, aga neid võib oma käega katsuda.

Savist juba rääkisin, on ka põranda hooldusvahendid seep ja vaha, mida ka edaspidi kõrvalruumis katsetada.

Kui teeme aasta lõpul siia aknaõppetoa, on sama lugu aknakittide ja tihvtidega. Kui tuled kitti ostma, aga ?i tea, kuidas seda kasutada, lähme ja proovime järele.

Lisaks paistab teil õue peal vanade materjalide ladu.

Seda vist kõik teised Eesti SRIKid kadestavad, sest ladu on nii hea koha peal, kohe siinsamas teabetoa kõrval suur varjualune.

Mõeldud praegu ajutise laona, sest kavas on ehitada kõrvalmaja Tallinna 9 ümber käsitöökeskuseks. Kui see peaks valmis saama, siis ladu likvideeritakse.

Ladu tekkis seetõttu, et Paides lammutati Puuvilja tänavas palkmajad, mille materjali endale saime. Üks maja, mis läheb veel lammutamisele, tuleb samamoodi siia varjualusesse. Loodan, et vanu maju rohkem ei lammutata ja suuri palgivarusid enam ei teki.

Mis te seal lisaks palkidele veel hoiate?

Laost on osta vanu palke, uksi, aknaid, vanu katusekive, üks trepp on. Koduleheküljel on kogu teave kirjas. Hinnaga on nii, et see paistab esmapilgul ehk päris kõrge, aga Paide ja Järvamaa inimestele anname odavamalt.

Võimalik on ka päris tasuta asju saada. Meile on tähtis, et vanad asjad läheksid uuesti kasutusse.

Kui kellelgi on remondi käigus üle jäänud midagi väärtuslikku, mida ei raatsi ära visata, võib meile tuua. Kui tegemist on hinnalisema asjaga, aitame müüa või vahendada.

Tahame jõuda nii kaugele, et inimesed ei kipu väärtuslikke vanu hooneid maha lammutama. Või siis on meil ajapikku niisugune andmebaas, et kui keegi kuskil tahab lammutada, teame kohe ka, kes materjali tahab, ja ei tekigi suurt ladustamise vajadust.

Kas andmebaas on juba koos või alles loomisel?

Eks see vaikselt arene ja teki sellest, et meil on meililistis hulk inimesi, kes käivad koolitustel ja õpitubades. Nendest inimestest ja nende tuttavatest andmebaasi loomegi.

Lisaks on meil kujunemas meistrite andmebaas, kuhu tahame koondada eelkõige Järvamaalt, aga ka muljalt pärit meistrite andmed.

Kui keegi astub sisse ja tahab midagi teha, aga ei oska ja küsib, keda soovitaksime, on meil kohe võtta nimed, keda välja pakkuda. Sellised, keda tunneme ja julgeme soovitada.

Koolitusi ja õppepäevi olete korraldanud üksjagu, aga milliseid silmaga nähtavaid tulemusi olete märganud?

Eks see ole praegu rohkem mõtteviisi muutmine. Paide vanalinna majaomanikke on kahjuks suhteliselt vähe käinud.

Praegu ei oska ma Paides näidata mitte ühegi maja peale, et vot see on nüüd musternäidis, mille järgi võiks teha. Võib leida kümmekond maja, kus on hästi tehtud mingeid detaile.

Millised on kõige suuremad ennistusvead?

Kõige tavalisem on, et pannakse ette pakettaknad või puituste asemele metalluksed või katusele profiilplekk. Need pole vanalinnatsoonis lubatud. See pole ainult maitseküsimus, vaid selgelt keelatud.

Kui vaadata maja Tallinna 11, ei ütleks küll, et siin pesitseb Säästva Renoveerimise Infokeskus.

See maja on vale renoveerimise musternäidis. Siin on profiilplekk-katus, mida vanalinnas ei tohiks mitte mingil juhul olla.

Siin on pakettaknad, mis ei kõlba mitte kuskile. Niivõrd paksude raamidega ja paigaldatud makrofleksiga – selge, et ei sobi siia mitte kuidagi.

Õnneks on majal säilinud ilus vana lai laudis, mida on kahjuks valesti värvitud. Värv tuleb suurte latakatena maha. Kõik on tehtud muidugi enne, kui SRIK majja sattus, meie eesmärk on ka see maja õigesti renoveerida.

Linnavalitsusele kuulub?vanalinnas kolm väärtuslikku hoonet: Tallinna 9, 11, 13, millele on koostatud ennistusprojekt. Siia jääks Paide SRIK, kõrvale tuleb käsitöökeskus ja teisele poole linnakodaniku maja.

Kuidas neid maju korrastatakse?

Olen mõelnud, et kui tahame teha kiiresti, on ideaalne, kui leitaks korralik ennistaja. Asja mõte on, et ega varem hakka inimesed maju vanalinnas korda tegema, kui linn pole oma maju õigesti renoveerinud.

Nii kaua, kui valed näited on silme ees, võime infopunkti ja kõike muud promoda palju tahame, kõige rohkem loeb ikkagi, et mingi maja on tõeliselt hästi renoveeritud.

Ka koolituste ja õppepäevade käigus on täiesti võimalik midagi ära teha. Näiteks välisvoodrit puhastada ja uue värviga katta pole suur töö, kui seda talgute korras teha.

Säästev renoveerimine on küll säästev maja suhtes, aga kui säästev on see rahakoti suhtes?

Oleneb, mida väärtustada: kas iga hinna eest saada püsti väliselt ilus maja või niisugune, kus pikka aega hea tervise juures elada.

Teine asi on ise teha, ei pea tellima kallist töömeest. Kui rääkida värvidest, on need näiliselt liitrihinna poolest kallimad kui keemiavärvid.

Samas katavad naturaalsed värvid rohkem: liitriga annab rohkem värvida. Ja mis kõige olulisem: materjalid kestavad kauem.