Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Spordimaailm

KoduKauniks

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

Artikkel  « tagasi
Eraisikult üürib eluruumi viis protsenti leibkondadest
06. aprill 2009
BNS
Statistikaameti esmaspäeval avaldatud teemalehe andmeil üürib Eesti leibkondadest eraisikult eluruumi viis protsenti, samas kui 85 protsendile Eesti 583.700 leibkonnast kuulub oma isiklik eluruum.

Eluruumi kasutab tasuta või üürib turuhinnast soodsamalt näiteks ameti- või sotsiaalkorterina ligi kaheksa protsenti Eesti leibkondadest, selgub teemalehest.

Enim on üürnikke üksikute alla 65-aastaste ja üksikvanemate seas, vastavalt 30 ja 23 protsenti. Eluruumi omanike osatähtsus on suurim pensioniealiste paaride hulgas (94 protsenti). Vähemalt kolme lapsega paaride seas on eluruumide omanikke 89 protsenti ja üksikute pensioniealiste seas 85 protsenti.

Eesti leibkondadest 69 protsenti elab kortermajades ning ligi 25 protsenti taludes või ühepereelamutes. Ülejäänud kuus protsenti elab kahepere-, rida-, ühis- või muudes elamutes.

Kortermajades elab kõige rohkem leibkondi linnastunud piirkondades Põhja- ja Kirde-Eestis. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis elab samas korterites vaid pool leibkondadest.

2008. aasta seisuga oli Eestis keskmine eluruumi suurus 61 ruutmeetrit, elaniku kohta oli pinda 29 ruutmeetrit. Võrreldes 1994. aastaga on eluruumi pind inimese kohta suurenenud ligi viiendiku võrra, märkis statistikaamet.

Kõige levinumad on kahetoalised korterid, mille osakaal eluruumide üldarvus on Eestis 36 protsenti.

Ligi 45 protsendil leibkondadest on eluruumis tube rohkem kui liikmeid, kolmandikul on tubade ja liikmete arv võrdne ning veidi vähem kui viiendik elab tingimustes, kus inimese kohta on vähem kui üks tuba.

Kõige rohkem on kodus ruumi üksikutel vähemalt 65-aastastel inimestel. Nende eluruumis on keskmiselt 2,2 tuba ning kasulikku pinda 51 ruutmeetrit. Samas pole 13 protsendil üksikutest pensioniealistest eluruumis jooksvat vett ning neil puudub kanalisatsioon, märkis statistikaamet.

65 protsenti Eesti leibkondadest elab majas, mis on ehitatud aastatel 1961-1990. Pärast 1991. aastat ehitatud elamu on koduks kuuele protsendile leibkondadest, neist enamik elab Lääne- ja Kesk-Eestis.

Lääne- ja Lõuna-Eestis elab samas ligi kolmandik leibkondadest majas, mis on ehitatud enne 1946. aastat.

2008. aasta alguse seisuga oli Eesti elamufondi suurus 645.400 eluruumi, mis teeb iga leibkonna kohta 1,1 eluruumi.

Võrreldes arenenud Euroopa Liidu riikide elamufondiga on Eesti elamufond vähem kvaliteetne: eluruumid on väiksemad, vanemad, halvema tehnovarustatusega ning korterite osatähtsus suurem kui eramute osatähtsus, märkis statistikaamet.

2007. aasta seisuga hindas oma eluruumi vähemalt rahuldavaks 95 protsenti Eesti leibkondadest, sealjuures 53 protsenti hindas seda heaks või väga heaks. Viis protsenti ehk 29.000 leibkonda arvas, et elab kehvades või isegi elamiskõlbmatutes tingimustes.

Leibkondade kõige olulisemaks eluasemeprobleemiks on eluruumi liigne kallidus, mida pidas oluliseks 33 protsenti küsitletutest. Väikest tubade arvu, eluruumi väiksust ning halba seisundit pidas oluliseks vastavalt 19, 18 ja 15 protsenti.

Võrreldes 2000. aastaga on hinnang eluruumile paranenud - toona hindas oma eluruumi kehvaks kümnendik küsitletutest, heaks või väga heaks 39 protsenti.