Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Soovid kinnisvara myya?

Spordimaailm

KoduKauniks

Jata soov

Artikkel  « tagasi
Detailplaneeringu kehtestamine on vaid pool võitu
29. september 2010
Merit Helm
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat

1. juulil 2009. a jõustunud planeerimisseaduse muudatused tõid kaasa uuendusi nii planeerimismenetlusse kaasatavate isikute ringis kui ka menetlusnormide ja mõistete osas. Eeskätt on seaduse muudatustes lähtutud reaalsetest vaidlustest võrsunud probleemide lahendamisest ja kohtupraktika poolt väljakujundatud seisukohtade seadusesse lülitamisest. Muudatused on toimunud ka planeeringu kehtivuse ajaliste piiride sätestamisel.

Enne 1. juulit kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni § 9 lg 1 sätestas, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seaduse muudatustega on seda põhimõtet mõnevõrra muudetud ja sätestatud, et detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Seega on seaduse muudatustega rõhutatud, et detailplaneeringus märgitud maakasutus kehtib nii kaua, kuni detailplaneeringut ei ole kehtetuks tunnistatud või kuni maa-ala kohta pole koostatud uut planeeringut. Küsimuste osas, mis puudutavad planeeringu maa-alale ehitamist, kehtib planeering aga vaid lähiaastatel. Planeerimisseaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt peab detail­planeeringu kehtestamisel olema avalikkusele selge, et planeeringu elluviimiseks tuleb kavandatu valmis ehitada lähiaastatel: „Planeeringu ehituslik elluviimine võib muutuda vananenuks ehk lahendus ei pruugi aja möödudes vastata enam muutunud vajadustele ning ka avalikkuse ootustele. Seega, kui ehitustegevust ei ole lähiaastatel ellu viidud on kohalikule omavalitsusele jäetud võimalus loobuda planeeringu ehituslikust elluviimisest planeeringu kehtetuks tunnistamise teel.“

Põhimõtet, et detailplaneeringuga paika pandud ehitusalased nõuded kaotavad ajas oma väärtust, on rõhutanud ka kohtud. Nii on näiteks Tallinna Ringkonnakohus enda jõustunud 24. mai 2007.a otsuses haldusasjas nr 3-06-1210 (nn Viru Poja ehitusloa vaidlus) pööranud tähelepanu asjaolule, et avalik huvi linnaruumi kujundamisel võib aja jooksul muutuda, mis võib omakorda kaasa tuua vajaduse detailplaneeringu lahenduse muutmiseks: „Mida enam möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam kahaneb kinnistuomaniku õiguspärane ootus, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida. „Lähiaastate” möödudes ei kao detailplaneeringu toime küll iseenesest, ent kinnistuomanik peab arvestama, et kui detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima paari aasta jooksul, võib kohalik omavalitsus hakata planeerimisotsust revideerima.”

Loe täpsemalt edasi siit