Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Jata soov

Spordimaailm

KoduKauniks

Soovid kinnisvara myya?

Artikkel  « tagasi
Elektriprojekti õnnestumisel mängib koostöö tellijaga tähtsat rolli
19. oktoober 2005
Äripäev
Monica Raud
Arusaamatuste ja probleemide vältimiseks tuleb elektriprojekti tellides oma soovid ja vajadused projekteerijale võimalikult täpselt selgeks teha.

Uute hoonete elektriprojekti tellib üldjuhul kas arhitekt, projektijuhtimisfirma või suurem ehitusfirma. Erijuhtudel on tellijaks elektritööde tegija. “Vanade hoonete puhul, mille elektripaigaldis on moraalselt või füüsiliselt vananenud, võib projekti tellijaks olla ka hoone omanik,” ütleb projekteerimisfirma AS Contactus direktor Margus Leoste.

Tellijal on valida, kas tellida põhiprojekt või tööprojekt. Põhiprojekt on peamine dokument ehituspakkumiste korraldamiseks, selle järgi on võimalik teha kuni 5% täpsusega hinnapakkumine, seal on määratletud kõik seadmed ja tavapärasest erinevad tööd.

Tööprojekt koostatakse tööettevõtja tellimisel, lähtudes põhiprojektist. Tööprojekti järgi saab tööd teha mistahes elektrifirma. Leoste sõnul tehakse tavapäraselt tugevvoolu osas tööprojekt ning nõrkvoolu ja automaatika osas põhiprojekt.

“Kui tellija läheb projekteerija juurde, siis peaks tal olema enam-vähem teada, mis koormuseid ta vajab, mida ja kus ta näha tahab, mingi kondikava peaks olema,” soovitab elektritöödega tegeleva OÜ Elin Saare juhataja Peeter Kilter.

“Kõige parem on projekti teha tellijale, kes teab, mida ta tahab. Kui tellija ütleb, et siin ruumis peab valge olema ja pärast küsib, miks siin nii valge on, siis on raske koostööd teha,” ütleb Margus Leoste.

Et end teemaga paremini kurssi viia, soovitab Leos­ke lugeda raamatut “Ela­mute elektri­pai­galdised” või muretseda standardikeskusest standard EVS 811:2002, mis on praegu küll muutmisel. “See dokument kirjeldab üsna täpselt, mis ühes elektriprojektis peab sisalduma,” ütleb Leoste. End ebakindlalt tundes on alati võimalus võtta projekti tellimiseks konsultant.

Kui tellija on oma vajadused määratlenud, siis keskmise eramu projekt peab Leoste sõnul valmima nädalaga. “Tavaliselt tellija ei määratle täpselt, mida ta tahab ja tuleb teha mitu versiooni, mis võtab 3–4 nädalat aega,” tõdeb Leoste. Keskmise eramu tugev- ja nõrkvooluprojekti hinnaks ütleb Leoste olevat 16 000 krooni pluss käibemaks.

Mait Soost, kes tellis FIE-lt elektriprojekti suvilast ümber ehitatud kahekordsele majale, ütleb, et projekti valmimine võttis aega paar nädalat ja läks maksma 3000 krooni.

Oma kogemusest teab ta, et elektriprojekti tellides peab teadma oma soove ja vajadusi alates valgustusest kuni pistikupesade asukohani. “Kui seda ei tea, siis kannatad eelkõige ise,” kinnitab Soost.

Eestis levinud elektri projekteerimist puudutava probleemina nimetab Margus Leoste asjaolu, et hoone suurus ja projekteerimisfirma suurus ei ole alati kooskõlas. “Näiteks 10 000 m2 suurust hoonet ei suuda projekteerida üks inimene. Ning – tugevvoolu, nõrkvoolu ja automaatika osasid peaksid projekteerima eri inimesed,” selgitab Leoste. Üks inimene seda üldjuhul kvaliteetselt teha ei suuda.

Veel on Leoste sõnutsi tavaline, et elektri projekteerimisel ei arvestata ehituse või sisustuse teiste külgedega. “Näiteks valguse projekteerimisel peab teadma ka seda, mis värvi on seinad, lagi ja põrand. See on väga oluline valguse arvutamisel,” selgitab Leoste. Ka tegematajätmised on probleem – tööprojekti järgi peab saama elektritöid teha, aga kui näiteks sekundaarskeemid on tegemata, ei saa teha valmis elektrikilpi.

“Kõige sagedasem probleem on see, et projekt ei klapi tegelikkusega,” jagab Peeter Kilter oma kogemust. See tähendab, et projekteerija ja tellija ei ole omavahel kõiki asju läbi rääkinud, mistõttu projekti järgi tööd alustades tuleb ette mitmesuguseid probleeme. “See on pigem reegel kui erand. Minu praktikas on olnud vaid kaks objekti, Hansapanga ja Ühispanga majad, kus projektid olid veatud,” räägib Kilter.

“Kord oli isegi selline juhus, kus ühe laua taga istusid kaks projekteerijat – üks projekteeris majale kütet ja veevarustust, teine elektrit. Nad joonistasid rahumeeli elektrikilbi ja tuletõrje veevõtukoha samale kohale,” meenutab Kilter. Kõige närvesöövam on Kiltri meelest aga see, et veel ehituse ajal tehakse projektides muudatusi.

Elektri projekteerimine on pikk protsess

elektri projekteerimise etapid:
* lähteandmete kogumine
- projekteerimise staadiumid eskiisprojekti
- konsul­tatsioonitööd
- eelprojekt
- põhiprojekt
- tööprojekt
* ehituse hinnapakkumise
* läbiviimine
* autorijärelevalve
* ehitusjärgsed
- konsultatsioonitööd teostusdokumendid
- kasutus- ja hooldusjuhendid

Allikas: “Elamute elektripaigaldised”