Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

KoduKauniks

Spordimaailm

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

Artikkel  « tagasi
Kuidas ehitada kodu mürakindlaks?
18. november 2005
Eesti Päevaleht
Ille Grün-Ots
Lihtsaim viis ruum mürakindlaks saada on katta seinad heli-isolatsioonmaterjaliga.

Aastakümnete pikkuse kogemusega ehitusettevõtja Arne Kuusk rõhutab, et parima heliisolatsiooni tagab ennekõike läbimõeldud maja.

Heliisolatsioon ei ole tavaliselt esimene asi, millele tähelepanu pööratakse. Kui üldse pööratakse. Põhiline on ikka maja konstruktsioonide tugevus, tuule- ja soojapidavus. Nii võibki juhtuda, et istud oma soojas ridaelamuboksis, tuul ei vuhise, aga naabrite peretülist saad ikka osa. Või oskad sõpradele-tuttavatele une pealt rongiplaani ette vuristada, sest sinu kodu asub raudtee ääres.

Maja projekteerides jälgi ka seda, et magamistuba ei tuleks otse katlamaja kõrvale. Täna- päevased kütteseadmed on küll võrreldes nõukogude-aegsetega üsna vaiksed, aga ikkagi. Kui oled aga ostnud maja, kus selline tobe planeering juba tehtud, on Kuuse sõnul kõige targem magamistuba lihtsalt teise ruumi ümber kolida. Tänapäevased heliisolatsioonimaterjalid on küll head, aga needki ei suuda imesid korda saata.


Kui oled aga rumala peaga ostnud (või päranduseks saanud) krundi, mis asub müraallika läheduses (raudtee, tehas, katlamaja jne), siis mõtle esmalt, kas sa ikka pead oma kodu tingimata sinna rajama. Kui jah, tuleb kohale tellida litsentsi omavad mõõtmisspetsialistid ja vastavalt mõõtmistulemustele juba projekteeridagi maja keskmisest suurema mürapidavusega. Ka aknaklaasid võiksid sellises kohas paksemad olla.

Mürataseme mõõtmise saad tellida tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklaborist (Tallinn, Paldiski mnt 81, tel 694 3539).

Fibo-plokk on hea heliisolaator

Arne Kuusk peab parimaks heliisolatsiooniks fibo-plokke (kui tegu on n.ö. kivimajaga). “Materjal peab olema poorne ja seda fibo on. Põhjus – õhk isoleerib väga hästi heli, st õhk ei kanna heli edasi. Aeroci plokkidel pole ka viga.” Kui paks sobivatest plokkidest sein peab olema, et müra tuppa ei tule, siis siin pole Kuuse sõnul olemas kindlat rusikareeglit. “200-300 mm fibo-plokk on aga juba päris hea heliisolaator ja sinna enam täiendavalt spetsiaalset heliisolatsiooni ei panda,” ütleb Kuusk.

Betoon on heli kinnipidamiseks üksjagu kehv materjal. Teistpidi ka – tõsta betoonlae ja -seintega tuba asjadest tühjaks ning saad tõelise kõlakoja. Selline kajav ruum mõjub aga igapäevaelus üsna kõledalt.

Betooni monoliitvalu kasutatakse tänapäevalgi eramuehituses päris palju. Ja siis tuleb Kuuse sõnul küll appi võtta täiendav heliisolatsioon, nii välis- kui ka tubadevahelistel seintel. On olemas spetsiaalsed heliisolatsioonplaadid, mis paigaldatakse majja sissepoole. “Need on enamasti korraliku viimistluse ja disainiga, mina ise kasutan palju näiteks Isoveri plaate, aga neid on ka Paroci omi. (vt ka www.isover.ee ja www.paroc.ee). Plaate on nii seinte jaoks kui ka lakke paigaldamiseks,” valgustab ehitusettevõtja. Lagede jaoks on tema sõnul teine võimalus ka ripplaed, millel on ka muid praktilisi väärtusi – saab ebatasase lae sirgeks ning selle taha saab peita kõikvõimalikud juhtmed ja torud.

Lakke akustiline plaat

Kõige odavama konstruktsiooni ja materjaliga ripplagi ei pruugi hea heliisolaator olla. Erinevad firmad pakuvad ka spetsiaalseid ripplaematerjale, nn akustilisi plaate koos kõigi paigalduskonstruktsioonidega, mis just mõeldudki heliisolaatoriks (Saksa firma Owa, vt www.owa.de; Isoveri Ecophon ripplaed, vt www.ecophon.com) ja mida meie kaubanduses samuti saada on. Sisuliselt koosneb selline isolatsiooniplaat pressvillast, mis on juba iseenesest hea mürapidaja. Pluss spetsiaalse struktuuriga pind, mis samuti heli summutab. Tavalisest ripplaeplaadist on sellised muidugi nõks kallimad.

Kuusk kinnitab, et eriti palju toa kõrgusest nii ei kaotagi.

Karkass lakke, soovitavalt metallkarkass, mineraal- või kivivill kõigepealt ja siis kasvõi kipsplaat peale. Kümme sentimeetrit on sellise lae paksuseks isegi palju, kuni 5 cm oleks paras. On olemas isegi vaid 2 cm laekarkasse.”

Vill aitab ka kõrvalnaabrite vastu. Ikka karkass alla, vill vahele, kasvõi 10 cm, mingi plaat peale ja asi läheb paremaks. Kui nüüd veel hea paks vaip ka põrandale panna, võib elu paneelmaja korteris täiesti inim-väärne tunduda.

Puitkarkassile ehitatud eramajas tuleb Kuuse sõnul samuti villa kasutada, näiteks tubade-vaheliste seinte puhul. “Kui vaheseinal on näiteks 90 mm karkass, siis ei tuleks seda vahet villa täiesti täis toppida. Mõistlik on jätta ruumi ka õhule, see aitab omakorda heli summutada,” õpetab Kuusk.

Seinte kõrval ei tohi unustada ka põrandaid, kui tegu on mitmekordse majaga. Tihti mõeldakse, et mida ma sellest villast ikka lae ja põranda vahele panen, peamine, et välissein soojustatud. Vill kahe korruse vahel on mõeldud aga just nimelt heliisolatsiooniks. Sellise maja välisseinte puhul peab tavalise õuest tuleva müra kinni sein, mille karkass on 25 cm, katuslae oma peaks olema 35 cm paks.


Müranorme reguleerib EVS standard

“Juriidiliselt on asi müranormidega segane,” ütleb ehitus- akustika ja müra konsultant Linda Madalik. Ehitusnorme pole, on standard EVS 842: 2003 nimega “Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest”.

Standardis on küll kirjas, kuidas maju heliisolatsiooni ja mürakaitse seisukohalt projekteerima ja ehitama peaks, aga standard iseenesest on soovituslik asi. “Päris nii see aga ei ole, et tahan, järgin standardit, tahan, siis ei,” juhib konsultant tähelepanu. On olemas sotsiaalministri määrus aastast 2002, mille koostamisel Madalik ise kaasa lõi ning kus on öeldud – kui maja/korter läbi kostab, on inimesel õigus esitada kaebus ja siis tuleb müratase ning heliisolatsioon üle mõõta. Selleks tuleb pöörduda tervisekaitsetalituse kohaliku osakonna poole.

Madaliku sõnul on müraprobleemid juba ka õige mitmel korral kohtuvaidlusteni jõudnud. Samas juhib ta tähelepanu, et kaebusel peab ikka reaalne alus olema. Segadused müranormide täitmise ja mittetäitmise asjus saaks aga spetsialisti sõnul lahendada üsna lihtsalt. Piisaks sotsiaalministri määrusest, mis heliisolatsiooni nõuetele n.ö. seadusliku jõu annaks. Ehitajatele-kinnisvararendajatele ei oleks see kirves selga, sest standard on olemas juba õige mitu aastat, sellele eelnes veel mitu müranormide eelnõud.

Madaliku sõnul oleks ju normaalne olukord, kus inimene korterit või maja ostes saab ehitaja/müüja käest küsida lisaks soojustusele ka konkreetseid andmeid heliisolatsiooni kohta.