Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Soovid kinnisvara myya?

Spordimaailm

Jata soov

KoduKauniks

Artikkel  « tagasi
Sobilik hetk korterist majja minekuks
24. november 2005
Eesti Päevaleht
Olav Leok
Suure ostusurve mõjul on Tallinna korterite hinnad majadega võrreldes sedavõrd kiiresti kasvanud, et nüüd on õige hetk majja kolida.

Eestlastest on ikka kui majainimestest räägitud. Läbi aegade on loomulikuks peetud, et kel vähegi võimalust, otsustab korterielu asemel privaatsuse ja oma murulapi kasuks. Kui praegusel hetkel aga Tallinna kinnisvaraturul toimuva järgi otsustada, võiks arvata, et majauskseid jääb järjest vähemaks. Uute korterite ostubuum ulatub mõjutama ka majade ja maade turgu. Kuigi nii mõnelgi juhul tunduks majaost majanduslikult mõttekam olevat, soetavad tallinlased selle asemel ikkagi eluaseme uhiuude kortermajja. Ei olegi kindel, kas küsimus on selles, et uue korteri ostmine on hetkel lihtsalt popp või hakkab järjest suuremat mõju avaldama inimeste krooniline ajapuudus. Igal juhul on tekkinud seis, kus korterite hinnad on oluliselt kiiremini kerkinud kui majadel

Praegusel hetkel, kus valitseb pakkumiste põud, on korterite hinnad teinud uhke hüppe. Majade turul on aga kauplemine jätkunud juba pikemat aega stabiilsena ja sarnast hinnarallit toimunud ei ole. Nii on tekkinud harvaesinev seis – leidub näiteid, kus maja ruutmeetri eest tuleb kaks korda vähem maksta. Näiteks küsitakse kallimates kesklinna kortermajades ruutmeetri eest 40 000 kr. Tallinnas aga naljalt üle 25 000 kr ruutmeetrilt maju ei müüda. Ja sedagi vaid juhul, kui asukoht on väga hea (nt Kakumäe nö sisseelatud osa, Pirita, Nõmme, Lilleküla) ja maja korraliku kvaliteediga püsti pandud. Keskmine Tallinna administratiivsetes piirides asuva maja ruuduhinnaks aga on 20 000 kr. Tallinna piiriäärsete valdade eramu eest piisab vähemastki – hinnad jäävad 15 000 ja 20 000 kr vahele.

Kahtlemata ei saa majade ja korterite hindu võrreldes lähtuda vaid ruutmeetri maksumusest, sest ostja vaatab ikka lõpphinda ja see kipub majadel tänu suuremale pinnale krõbedam olema. Aga selleski võrdluses võivad tänasel päeval korterid võidu võtta. Näiteks maksavad ca 150m2 suurused kuni viis aastat vanad eramud poppides piirkondades nagu Tabasalu ja Viimsi keskmiselt 2,5 mln krooni. Kesklinna uhkeima uue maja 70ruuduse korteri eest tuleb aga välja käia sama summa. Kui arvestada, mida inimene võiks sama raha eest reaalselt saada, tundub majaost igati mõttekam. Aga siin hakkavadki rolli mängima inimeste muud eelistused ja soov aega aiaharimiselt ja hommikustelt töölesõitudelt kokku hoida. Viimasel ajal ei väärtusta inimesed enam maja juures suuri krunte. Kui viis aastat tagasi peeti optimaalseks suuruseks 1500-3000 m2, siis nüüd on see kahanenud vahemikku 900 kuni 1500 m2. Ja küsimus ei ole soovis maja odavamalt kätte saada, vaid just püüd aiaorjusest pääseda.

Tihti peletab majaostjaid, kes muidu ostuhinnaga toime tuleksid, ka legend, et maja ülalpidamiskulud on suuremad kui korteril. Tänapäeva uued majad on sedavõrd mõistlikult ehitatud, et kütte- ja soojaveekulud jäävad samasse hinnaklassi kui korteril, kuigi pinda on topelt. Korteri haldusarved toovad kaasa esiti kahe silma vahele jäetud kulud, millega ei osata arvestada, nt ühise territooriumi korrastamine ja majahaldaja tasud, mis eramajas jäävad olemata.

Kes aga siiski majaostu mõtet hellitavad, võiksid kaaluda, kas ehk tasuks soodsat seisu ära kasutada ja korter maja vastu vahetada. Veel kunagi ei ole valitsenud nii suurt kontrasti majade ja korterite hindade vahel.

Vahetusega pikalt venitada ei ole mõtet, sest säärane olukord ei kesta kaua. Kevadel on kindlasti hinnahüpet oodata ka majade ja maade osas. Praegu on korteritega vahe suureks veninud ning tasakaal kadunud ja see hakkab muutuma – korteriturg tõmbab kaasa ka majade ja maade müügihinnad. Kes plaanib majaostuga oodata kevadeni eeldusel, et siis saab korteri eest veel rohkem küsida, peab kindlasti pettuma.

Milliseid maju turul pakutakse?

•• Korralike 130 kuni 200 m2 majade hinnad Tallinna piiriäärsetel aladel jäävad vahemikku 2,5 kuni 3 mln krooni. Tallinna piiridesse jäävates väljakujunenud keskkondades nagu Pirita, Nõmme, Lilleküla ulatub keskmine tase 3,5 mln tasemele.

•• Piirkonniti kaubeldakse enim Viimsi vallas (eriti menukas on poolsaare vasak kallas) ja Harku vallas. Tallinna läheduse tõttu on popiks saanud ka Rae vald. Ostjate silmis räägib Rae valla kasuks ka mõnevõrra odavam hind.

•• Järjest enam hakkab asukohavalikut mõjutama kohalik infrasturuktuur.

•• Majaostjad eelistavad ökonoomsemaid maju. Näiteks on raske müüa üle 300 m2 suuruseid maju. Optimaalne suurus ostja jaoks on 120-180 m2.

•• Kõige enam kaubeldakse praegu paarismajadega. See on kasulik arendajale, sest kasvanud maahinnad ja ehitusmaksumused vähendavad eramuehituselt saadavat kasumit.

•• Ka ostjad soetavad meeleldi paarismaja, sest piisav eraldatus ja oma murulapp on olemas.