Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

KoduKauniks

Artikkel  « tagasi
Kütmise üle otsustab majaelanike enamus
24. november 2005
Postimees
Agnes Männiste
Kui raha kokkuhoiu huvides lülitatakse kortermajas küte ööseks jahedama peale, ei jää üle muud, kui olukorraga leppida ja võtta vajadusel appi lisaküttekeha, sest soojust reguleeritaksee majaelanike enamuse soovil.

Tartus Ilmatsalu tänavas elava Kirina Kivi sõnul kaob tema korteri radiaatoritest soojus õhtul kella kümne ajal ja küttekehad soojenevad taas hommikul kell kuus. «Öösel on radikad täiesti külmad ja päeval vaevalt leiged,» kurtis Kivi, kes elamisse sooja saamiseks kasutab elektriradiaatorit ja hoiab sees elektripliiti. Jahedusest ja niiskusest on köögiseinale tekkinud hallitus.

Kivi sõnul on ta pöördunud korteriühistu esimehe poole, kuid see lihtsalt ei kuulavat. «Temaga on võimatu rääkida, teatas vaid, et ööseks ei ole soojust vaja, sest siis inimesed magavad teki all. Kuid päeval, kui köetakse, olen ma ju tööl,» rääkis Kivi. «Tahaks oma kodus ikka vähemate riietega käia, mitte villaste sokkide ja puhvaikaga.»

Enne ühistut oli korter soe

Kuigi soojusest jääb vajaka, tulevad selle eest siiski arved, väitis Kivi. «Maksan regulaarselt olematu soojuse eest. Milleks on siis vaja seda välja lülitada, kui ma nagunii maksan.»

Naine elab samas majas juba 1988. aastast. Siis tulid küttearved majavalitsusest ja radiaatorid olid Kivi sõnul kuumad. «Nii nagu majas ühistu loodi, läks jahedaks ja ka soe vesi kadus,» kurtis ta. Naine on enda sõnul vestelnud sooja teemal ka naabritega, kes kurtvat samuti, et on külm. «Kelle poole peaksin pöörduma, et sooja saada, ja kes maksab remondi ja ravimite eest, mida tuleb osta külmetuse korral?» oli naine nõutu.

Maja korteriühistu esimees Ado Mägi selgitas, et maja soojust reguleerib soojasõlm, mis lülitub ise automaatselt ümber, nii et keegi soojakraane kinni või lahti keeramas ei käi. Süsteem toimib Mägi sõnul juba aastaid. «Ööseks lülitub küttevee temperatuur kõikides korterites automaatselt 20 kraadi võrra vähemaks, nii hoiame kokku 25 protsenti energiat,» rääkis Mägi. «Rahvas on sellega rahul, Kivi on ainuke, kes igal sügisel kurdab.»

Määrus seab kraadid ette

Mägi sõnul on samas majas elavad inimesed käinud kurtmas hoopis seda, et elamises on liiga palav. «Siin ei ole midagi lahendada – kui soojusega on probleeme, tuleb esitada korteriühistu juhatusele kirjalik avaldus ja probleem lahendatakse,» ütles ta. «Kivi minu poole pöördunud ei ole.»

ASi Tallinna Küte kommunikatsioonijuhi Elen Miti sõnul otsustavad seda, millal ja kui palju majas köetakse, elanikud ise. «Meile helistatakse tihti ja kurdetakse, et on külm. Inimesed arvavad, et see sõltub meist, aga kõike otsustab korteriühistu, meie viime soojuse vaid majani,» selgitas Mitt. «Ideaalis peaks asja üle otsustama küll majaelanike enamus, kuid tegelikkuses teeb seda tihti ühistu juhatus või esimees, kuna kõigil pole näiteks aega kokku saada.»

Kui maja korteriühistu juhatus või esimees tegutseb omavoliliselt, tuleb nad Eesti Korteriühistute Liidu juristi Paul Puustusmaa sõnul välja vahetada. Kui aga enamik korteriomanikke on otsustatud, et öösiti keeratakse majas küte jahedamaks, ei jää üle muud, kui sellega leppida.

Puustusmaa sõnul saab olukorra lahendada vaid elanike koosolekut kokku kutsudes või lisakütteseadmeid kasutades. «Kui korteriühistu juhatusse saabuvad kaebused, oleks mõistlik uurida, millest on tekkinud olukord, et ühed tahavad sooja ja teised mitte,» ütles ta. «Kui mitmed inimesed kaebavad, peab juhatuse kokku kutsuma.»

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Agnes Jürgensi sõnul sätestab õhutemperatuuri eluruumis vabariigi valitsuse määrus «Eluruumidele esitatavad nõuded», mis ütleb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Selle kontrollimine on aga keeruline, kuna eluruumid on eraomand, nentis Jürgens.

«Küttega seonduv kuulub nende otsuste hulka, mis puudutavad elamu kasutamist ja majandamist ja neid lahendavad kaasomanikud ühiselt,» ütles ta. «Enamuse soovi arvestades organiseerib ühistule vajaliku kütmise korteriühistu juhatus.»

Eluruumi temperatuur

• Kui majal on sõltumatu küttesüsteem, on selles ka soojussõlm, millega saab reguleerida sobivaima toatemperatuuri.

• Temperatuur on majaelanike endi valida, kuid see ei tohi olla alla 18 kraadi. Välistemperatuuril üle 22 kraadi ei tohi eluruumi temperatuur ületada 27 kraadi.

• Elamiseks on paras temperatuur 20 kraadi.

Allikad: AS Tallinna Küte ja vabariigi valitsuse määrtus «Eluruumidele esitatavad nõuded»