Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Spordimaailm

Artikkel  « tagasi
Kas surnud inimese tegelik tahe pääseb maksvusele?
18. jaanuar 2006
Eesti Päevaleht
Kai Kalamees
Kasvava rahvusliku rikkuse ja laenude-liisingute ajastu vajab uusi pärimisreegleid.

Justiitsministeeriumi kindel soov keerata tänane pärimissüsteem pea pealt jalgadele ja seista pärimisasjades "kadunud poegade" ja võlausaldajate huvide eest vallandas riigikogus probleemitulva.

Kui õiglane on sundpärimine? Kas abielulahutusavaldus võib muutuda omamoodi testamendiks? Kas sugulaste tüli korral peab perekonna reliikviate omanikuks saama ikka priskema rahataskuga pärija? Need on vaid mõned küsimused, mis on kerkinud üles uue pärimisseaduse lahkamisel.

Et igaüht puudutava eelnõu edasine teekond tuleb raske, näitab ainuüksi see, et pärimisõiguse asjus on sügavalt eri meelt kaks Reformierakonna nimekat liiget - justiitsminister Rein Lang ja õiguskomisjoni esimees Väino Linde.

Nädal tagasi kaitses Lang tuliselt üleminekut vastuvõtu-süsteemilt loobumissüsteemile. "Kehtiv seadus ei taga piisaval määral kõikide pärijate kaitset," lausus ta esimesel lugemisel.

Võimalikud muutused

Praegu läheb pärandvara pärijale üle vaid juhul, kui ta selle vastu võtab, mis tähendab üldiselt notaril käiku. Kui mõni inimene pärast oma lähisugulase surma välja ei ilmu, kohe varale ei mõtle või ametlikke teateid ei loe, jääb ta pärandist ilma.

"Eelnõu lähtub eeldusest, et pärija tahab pärida. Ta peab notari juurde minema üksnes siis, kui ta soovib pärandist loobuda," selgitas Lang. Nii väheneb oht, et pärijad mõne oma sugulase maha salgavad, sest näiteks välismaal viibija saab hiljem oma osa teistelt välja nõuda. Nn kadunud poeg võib seda teha ka mitme aasta möödudes. Kanadas või Siberis elav sugulane ei saa seega ministri sõnul takistada kiiret pärimismenetlust.

Langi hinnangul kaitseb uus kord selgelt ka võlausaldajaid, kes saavad kohe teada, kellelt võlgu sisse nõuda. Elus on küllalt juhtumeid, kus ühistutel pole kellegi poole pöörduda surnud inimese korteri soojaarvete pärast. Pilt selgineb eeskätt pankade jaoks, kes saavad välja uurida, kes on laenu abil ostetud korteri või maja pärija.
Langi väitel ei tasu karta, et mõnele inimesele paar aastat hiljem ootamatult suured võlad sülle kukuvad, sest ka siis saab pärandist loobuda või ta inventuuriga vastu võtta.

Linde vastuväidete kohaselt muudaks nii põhimõtteline pööre pärimise hoopis keerulisemaks, kallimaks ja aeglasemaks. "Sundpärimine ei ole õige, kui inimene mingil juhul ei taha pärida," sõnas ta. "Ükskõiksete pärijate kasv annab tööd juurde advokaatidele."

Notaritele tööd juurde

Notarite Koja esimehe Tiit Sepa sõnul on paratamatu ka notarite töökoormuse kasv, sest lisandub pärandvara jagamise lepingute tegemine. "Kui läheme reformimise peale, isegi siis lõpeb see, et pärand ei moodusta tompu. Täna antakse päranditunnistust välja üksikutele asjadele, autole, majale, korterile," ütles Sepp. Pärijatel tuleb notarile edaspidi maksta juurde päranditombu jagamise eest.

Linde kritiseeris eelnõu sätteid, mis ülendavad abielu lahutamise nõude inimese viimaseks tahteks. Peres on hetkeline riid, mees kõnnib avaldusega kohtusse, kuid tagasiteel külastab teda vikatimees ning 20 aastat kooselu ei tähenda enam midagi ja naine saab ainult poole ühisvarast, kirjeldas ta. Linde kinnitusel on rahval veres Balti eraõigusele tuginev pärimis-süsteem, mida on Eestis rakendatud juba 150 aastat.

Langi hinnangul tuleb tsiviilõiguse reform ükskord lõpule viia, mis eeldab nõukogude aja pitserit kandva pärimisseaduse hülgamist. "Tol ajal oli pärimise käigus üleminevat vara vähe, inimestel ei olnud peaaegu üldse võlgu ning välismaalt ei tulnud inimesi peaaegu kunagi taga otsida," märkis minister.

Nüüd on kõik vastupidi. Eestis pole kunagi varem olnud nii palju rahvuslikku rikkust kui praegu, väga paljudel inimestel on nii laenu-, liisingu- kui ka järelmaksukohustused ning pärijaid otsitakse üle maailma taga.
Muu hulgas parandab eelnõu ka testamentide tõlgendamise reegleid ja tühistamise korda.


Väljavõte väitlusest õiguskomisjonis

Väino Linde (Reformierakond):
Praegune seadus ütleb, et perekonnale erilise mälestusväärtusega asju pärandvara jagamisel ei müüda, kui kas või üks pärija on selle vastu. Kui kaaspärijad asjade jaotamises kokkuleppele ei jõua, otsustab kohus pärija nõudel, kellele asi anda. Uue seaduse järgi müüakse sel juhul mälestusväärne asi pärijate vahelisel enampakkumisel.

Tiit Sepp (Notarite Koda):
Money talks. Pole vaja kohtusse minna. See, kellel on suurim huvi asja vastu ja suurem rahakott, saab asja endale.

Linde: Huvi ja rahakott ei ole üks ja see sama. Miks seda kohus ei võiks teha?

Sepp: Enampakkumine on poolte jaoks lihtsam kui kohtusse minna. Kohtuskäik on kõige raskem.

Jaanus Rahumägi (Reformierakond):
Eesti ühiskond liigub praegu võimsalt selles suunas, et me ei arva kogu aeg, et money talks. Olen üsna veendunud, et riigikogus selline printsiip läbi ei lähe.