Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Spordimaailm

KoduKauniks

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

Artikkel  « tagasi
Notari kinnitatud testament väldib pärandivaidlusi
03. veebruar 2006
Eesti Päevaleht
Toivo Tänavsuu
Vältimaks hilisemat tüli pärijate vahel, on kasulik teha notari juures testament.

Aivar Pilve büroo vandeadvokaadi Piret Blankini sõnul on kinnisvara võimalik pärijatele edasi anda pärimislepingu, kinkelepingu, koduse testamendiga või notariaalselt kinnitatud testamendiga.

Viimane variant on tema hinnangul kõige kindlam ning ei tekita hiljem pärijate või teiste huviliste vaidlusi.
“Notariaalne testament kehtib tähtajatult ja seda ei ole vaja minna ümber tegema. Kui selline testament on tehtud, saab pärandaja tehinguid teha, sealhulgas ka võõrandada – tema eluajal pole ta käsutusõigus varale piiratud,” räägib Blankin.

Kodus nö põlve otsas tehtud testament on Blankini sõnul aga riskantsem ning selle kehtivusaeg on vaid kuus kuud. “Seda on ka lihtsam vaidlustada,” ütleb ta. Veidi kindlam variant on kodus testamenti teha tunnistajate juuresolekul, kes ei ole potentsiaalsete pärijate ringis.

Kinkelepinguga annab pärandiomanik oma eluajal vara omandiõiguse üle kellelegi teisele. Pärimislepinguga pannakse pärijale kohustused juba pärandiomaniku elu ajal.


Kui on vaja valida kinkelepingu või testamendi vahel, tuleks Blankini sõnul pärandi omanikul kaalutleda, kas ta tahab veel oma elu ajal oma vara kasutada või saab selle kohe kinkida usaldusväärsele järeltulijale või pärijale. “Testament on pärandaja jaoks kindlam – ta saab oma vara staatust surmani määrata, kas või selle maha müüa kui soovi on,” ütleb Blankin.

Kui inimene on kindel, et ta tahab pärast oma surma mõnele lähedasele inimesele oma vara jätta, on Blankini sõnul mõistlik see veel eluajal ära kinkida – seda juhul, kui pärandi saab usaldusväärne inimene. “Kui tegemist on kaugemate sugulastega ja pärandaja pole kindel, kellele ta tegelikult oma vara jätta tahab, on mõistlik teha testament,” ütleb Blankin.

Kinkelepingu puhul kasseerib notar tasu vastavalt kinnisvara väärtusele. Testamendi tegemine notari juures on aga odav protseduur – testamendi tõestamine maksab vaid 100 krooni. Seejuures on hinna sees ka notaripoolne nõustamine. “Aga testamendi puhul on hiljem rohkem asjaajamist,” ütleb Blankin.

Vaidlused võivad pärandi üleandmise protsessile mõju avaldada. Kunagi kehtis selline kord, pärast isiku surma oodati kuus kuud, kui pärijad endast märku annavad. Enne ei antud pärimisõiguse tunnistust, mis võimaldab vara pärija nimele kanda.

Nüüd määrab nö “ooteaja” notar, lähtudes olemasolevast infost. “Vahel on pärimisasjad täiesti selged – siis võib pärija juba esimesel kuul pärast isiku surma tema vara oma valdusesse saada,” räägib Blankin.

Noored teevad testamenti

Blankini sõnul teevad täna notariaalseid testamente juba noored inimesed, notari kinnitatud testamendid on palju populaarsemad kui kodus tehtud testamendid. “Tihtilugu määravad abikaasad teineteist notari juures pärijateks,” ütleb Blankin.

Põhimõtteliselt pole vaja üldse testamenti teha kui nö seadusjärgne pärijate ring inimest rahuldab. Seaduse kohaselt võetakse pärijate ringis kõige pealt ette lapsed ja abikaasa, siis muud sugulased. “Kui aga lapsi ei ole, või soovitakse kedagi kindlalt pärijate ringist välja jätta, on testament vajalik. Ja selle võib ära teha, noores eas, kui on vara rohkem kui üürikorter ,” räägib Blankin.