Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Jata soov

Artikkel  « tagasi
Kombineeritud küttesüsteem on hinnas
01. märts 2006
Eesti Päevaleht
Ille Grün-Ots
Ostja eelistab kütteliikide kombineerimisvõimalust ja peab elektrikütet kalliks.

Uus Maa Kinnisvarabüroo direktori asetäitja Andrus Soonsein ei julge hoolimata elektrihinnatõusust ja gaasitarnetega seotud segadusest ühtki eramaja küttesüsteemi esile tõsta ega maha laita. “Üks asi on, mis kellelegi parasjagu meeldib. Teine asi aga, mis praegu või pikemas perspektiivis tasuvam tundub,” vahendab ta kinnisvaraotsijate seisukohti.

Elektrikütet eelistatakse juhul, kui küttesüsteem vajab kiiret lahendust. Suure maja elektriga kütmine pole Andrus Soonseina meelest siiski kuigi mõistlik. Üldteada on see, et elektrikütte rajamine on võrreldes muude kütteliikidega odavam, edaspidine kasutamine võib kujuneda aga tunduvalt kallimaks kui näiteks puudega kütmine. Seepärast on majaostjad elektrikütte osas veidi pelglikud.

“Kõik ostjad pole paraku küttesüsteemidest teadlikud. Elektri kohta on nad aga kuulnud või arvavad teadvat, et see on kallis,” vahendab Soonsein. Ta lisab, et hoolikalt paigaldatud soojustuse puhul ei kujune elektriküte hirmkalliks, isegi kui arvestada hinnatõusuga.

Samas on ostjaid, kelle jaoks ei mängi kütteliik rolli, oluline on soe tuba. Küttesüsteemi plusse ja miinuseid hinnatakse sageli mugavusest lähtuvalt – peamine on vähene vaev, olgu või kulud suuremad.

Ühelt kütteliigilt teisele

“On inimesi, kes ahikütet ei pelga. Kui aega jagub, mis see ahi siis õhtul ja suure külma ajal ka hommikul kütta on,” ütleb Soonsein. Ahiküte kujuneb eriti otstarbekaks juhul, kui endal on metsa, kust küttepuid teha. Teisel pole jälle üldse aega, et puid hankida ja igapäevaselt ahju kütta. Kord kvartalis leiab hetke, et kaminatuld nautida. Kiire eluviisiga inimene eelistab automaatset kütte-süsteemi: õli- või maakütet, puidugraanulkatelt jne.
Gaasiprobleemid on ostjaid veidi ettevaatlikuks muutnud. “Ei saa öelda, et gaasikütte hirm massiline oleks,” lisab Soonsein. Gaasitrassiga ühinemise võimalus kasutatakse enamasti ära. Küttesüsteem ehitatakse aga sel moel, et võiks lihtsa vaevaga ühelt kütteliigilt teisele üle minna. “Kui gaasiga jamaks läheb, kütan õli või tahke kütusega,” selgitab Andrus Soonsein.

Et eri kütuseliikide hinda on raske prognoosida, propageeritakse viimasel ajal looduslikku energiat nagu tuul ja päike. Paraku on selliste küttesüsteemide väljaehitamine kallis.

“Nii võib ehitada inimene, kellel on idee, raha ja ökoloogiline mõtlemine, kes ehitab maja endale ja oma perele ning ei kavatse kunagi kolida.

Siis tasub investeering pikapeale isegi ära,” arvab Soonsein. “Kinnisvaraturul sellised lahendused ilma ei tee, hetkel pole tõenäoliselt ühtegi sellist kodu müügis.”

Populaarsemaks on osutunud maaküte ja õhusoojuspump. Maakütte rajamiseks on vaja suurt krunti, mistõttu kohtab seda enam Tallinna lähiümbruses. Teinekord võib aga maakütte paigaldamine jääda Põhja-Eesti paepinnase taha, kus pole torude paigaldamiseks meetritki kaevamisruumi. Paesse raiumine kujuneb aga liiga kalliks.

Järjest enam võidab poolehoidu õhusoojuspump. Eestis läheb harva nii külmaks, kui pumba tööefektiivsus langema hakkab. Õhusoojuspumba puhul võib tekkida esteetiline küsimus, kuhu suur seade paigutada ja kuidas ta maja küljes või sees välja hakkab nägema.

Investeering küttesüsteemi kajastub enamasti kinnisvarahinnas. Soonsein toob näiteks kaks sarnast maja, millest ühel on maa- teisel aga elektriküte. Küttesüsteemide väljaehitamise hinnakäärid mängivad olulist rolli majade müügihinnas. “Ega ostja rumal pole. Hinnavahe puudumisel hakatakse kauplema,” kirjeldab Andrus Soonsein.

Tema kogemus näitab, et enamik inimesi ostab maju pangalaenuga. Seepärast on hea teada, et kinnisvara hindamisel võetakse arvesse kõik asjad – ei loe ainult ilus välimus ja tubade arv, vaid ka ekspluatatsioonikulud.