Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

KoduKauniks

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

Spordimaailm

Artikkel  « tagasi
Kinnisvara võõrandamine lapsele võib osutuda keerukaks
05. aprill 2006
Postimees
Andres Uska, Arco Vara Kinnisvarabüroo Virumaa osakonna juhataja



Klientidega suheldes tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus vanemad soovivad oma kinnisvara lapse nimele kirjutada, kuid siinkohal on oluline selgitada võimalikke ohte ja piiranguid ning tehingutega seonduvat.

Päris ühtset vastust kinnisvara lapsele võõrandamise kohta anda ei saa, sest see sõltub olukorrast, vajadusest ja eesmärkidest. Kui on tegemist alaealise alla 18-aastase lapsega, siis tema seaduslikuks esindajaks on vanemad, samuti tuleb arvestada vastavate piirangutega, mida perekonnaseadus ette näeb.

Vanem peab lapse nimel tehingute tegemisel lähtuma lapse huvidest. Samuti on vanemal keelatud teha oma alaealise lapsega tehinguid, kui sellest tekib lapsele tsiviilkohustusi, näiteks kohustus maksta raha. Arvestada tuleb ka sellega, et on määratud piirangud seoses sellega, kellega võib vanem tehinguid teha: näiteks ei või teha tehinguid oma abikaasaga, alanejate ja ülenejate sugulaste ning õdede ja vendadega.

Hiljem, kui kinnisasi kuulub lapse nimele, siis vanem ei või seda koormata ega võõrandada ilma eestkosteasutuse nõusolekuta; samuti ei või võtta lapse nimel laenu, loobuda lapse nimel võla sissenõudmisest ilma eestkosteasutuse nõusolekuta. Eestkosteasutuse ülesandeid täidab kohalik omavalitsus.

Võimalikud probleemid

Täiskasvanud lapsele võib vanem kinnisvara müüa või kinkida, kuid tuleb arvestada, et pärast tehingu tegemist ja kinnisvara omandiõiguse üleminekut on laps selle vara omanik ning õigustatud selle vara osas kõiki tehinguid tegema.

Probleemid võivad tekkida juhul, kui vanemad kingivad lapsele kinnisasja, millel asub ka nende elukohaks olev elamu, kus nad soovivad ise edasi elada.

Samas võib laps võtta seejärel pangast või kolmandalt isikult laenu ning seada hüpoteegi laenuandja kasuks, kuid ei suuda seda näiteks tagasi maksta. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kinnisasi tuleb täitemenetluse käigus ära müüa, et laenuandja saaks oma raha tagasi, ja vanemad peavad müügi järel välja kolima. Rõhutada tasub võimalikku juhust, kus pärast kinke- või müügilepingu sõlmimist lapse ja vanemate omavahelised suhted halvenevad ning laps ise võib soovida vanemate väljakolimist.

Ometi on võimalik kõiki neid olukordi vältida. Üheks võimaluseks on tähtajatu kasutusõiguse seadmine ja kinnistusraamatusse vastava märke tegemine. Sellega seonduvalt tuleb arvestada, et kui omanikust laps soovib hiljem pangast kinnisvara tagatisel laenu võtta, võib olla panga tingimuseks, et kasutusõiguse märge kustutataks.

Lahutus ei mõjuta

Kui näiteks juba enne kinkimist on vanematele ja lapsele teada, et laps kui uus omanik soovib laenu võtta, siis võiks sellised küsimused kohe koos läbi arutada. Võimalik on kinkelepingu või müügilepingu puhul korraldada tehing sel moel, et juhul kui omandaja soovib kohe laenu võtta, seatakse kõigepealt hüpoteek ja seejärel teise kandena märge kasutusõiguse kohta.

Kui vara on täisealise lapse nimele kirjutatud, siis vanemate lahutus ei oma tähtsust. Samas kui kinnisvara juba on lapse nimel ja üks vanem peab vajalikuks kinnisvara müüa, et sellest laekuva raha arvel last ülal pidada, kuid teine vanem leiab, et see ei ole vajalik, siis sõltumata erimeelsustest või üksmeelest vanemate vahel, on vajalik eestkosteasutuse nõusolek tehingu tegemiseks.

Üldiselt tasub selliste kaalukate otsuste puhul kindlasti läbida põhjalik juriidiline konsultatsioon, oma otsused läbi mõelda ning ühiselt lapse jaoks parimad võimalused välja selgitada.