Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

KoduKauniks

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

Spordimaailm

Artikkel  « tagasi
Uus planeering nõuab kokkulepet naabriga
19. aprill 2006
Postimees
Meelis Päeren, Rime kinnisvara maade ja majade maakler


Detailplaneeringute kehtestamise puhul ei ole tänapäeval üllatuseks, et uue planeeringu vastu protestivad mitmed naabrid. Tavapärane põhjus on see, et mõni naaber leiab, et talle uus lahendus lihtsalt ei meeldi.

Teiseks võimaluseks on see, et naaber otsib lihtsalt põhjendusi mingisuguse kompensatsiooni saamiseks või on planeeringute käigus tõesti jäetud arvestamata oluliste, naabreid puudutavate asjaoludega.

Üksikasjad kokku leppida

Selleks, et veidikenegi kiirendada niigi aeganõudvat detailplaneeringu menetlemist ning vältida hilisemaid arusaamatusi, on kasulik eelnevalt naabritega läbi rääkida ja kokku leppida planeeritava detailplaneeringu üksikasjad näiteks siis, kui on vaja rajada juurdepääsuteed läbi naaberkinnistu või kasutada naaberkinnistul asuvat erateed. Sellised kokkulepped fikseeritakse servituutidena ning kantakse kinnistusraamatusse.

Servituut tähendab seda, et ühe kinnisasja igakordne omanik peab taluma, et tema kinnisasja teatud viisil kasutatakse, mille tõttu tema ise peab enda kinnisasjal omandiõiguse teostamisest teatud viisil hoiduma. Näiteks teeservituudi puhul peab taluma, et naaber tema kinnisasjalt läbi läheb jalgsi või sõidukiga. Põhimõtteliselt on võimalik piirata seda, et teatud liiki sõidukitega kinnisasja läbida ei või. See, kas servituut seatakse tasulisena või tasuta, oleneb poolte kokkuleppest. Samuti tuleb enne detailplaneeringu teostamist kooskõlastada ja seada servituudid teiste vajalike tehnorajatiste (vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektriliinid jms) rajamiseks läbi kõrval asuvate kinnistute.

Naaber võib takistada

Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus hiljem naaber ei luba läbi oma kinnistu arendajale vajalike kommunikatsioonide rajamist. Näiteks võib naaberkrundi omanik, kelle maale on juba rajatud tehnorajatis, keelduda sellele reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisest, kui tehnorajatise edasine asumine kinnisasjal selle kasutamist oluliselt takistab ja omaniku kahju tehnorajatisest on suurem kui tehnorajatise teise kohta ümberpaigutamise kulud.

Omanik võib keelduda ka juhul, kui ta ise kannab kõik tehnorajatise ümberpaigutamise kulud ja annab selleks tehnorajatise omanikule eelnevalt piisava tagatise.

Kui aga naaberkrundi omanik keeldub alusetult olemasolevale tehnorajatisele reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisest ega ole nõus kandma tehnorajatiste ümberpaigutamise kulusid, võib tehnorajatise omanik: nõuda lepingu sõlmimist kohtu kaudu; taotleda maatüki andmist sundvaldusse vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; esitada ühepoolse avalduse kinnistusametile reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kinnistamiseks, milles sisalduvad kõik reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse sisu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed.

Eelnimetatud juhul annab kinnistusamet koormatava kinnisasja omanikule kolmekuulise tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kui nimetatud tähtaja jooksul kirjalikult vastuväiteid ei esitata, saadetakse kinnisasja omanikule täiendav teade, millega antakse ühekuuline tähtaeg vastuväidete esitamiseks.

Mõistlik ette mõelda

Kui vastuväiteid ei esitata, rahuldab kinnistusamet avalduse. Kui kinnisasja omanik esitab vastuväiteid, jätab kinnistusamet avalduse rahuldamata. Rajatav arendus võib oluliselt muuta ka naabrite olemasolevat olukorda. Võib juhtuda näiteks, et arenduse käigus jääb naabri kasutatav salvkaev kuivaks.

Mõistlik oleks juba enne arenduse elluviimist võimalikud ohud läbi mõelda ja kokku leppida, kuidas kompenseeritakse arenduse käigus naaberkinnistut kahjustavad tegurid.