Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Jata soov

Artikkel  « tagasi
Korteriostu lisakulud ulatuvad kümnete tuhandeteni
26. aprill 2006
Postimees
Agnes Männiste
Korterit ostes tasub arvestada hinnale lisanduvate lisakulutustega tehingutele, mis võivad miljonikroonise korteri puhul ulatuda mitmeteistkümne tuhande kroonini. Need summad peavad korteriostjal endal enne olemas olema.

Iga kinnisvaraostja peab teadma, et kui osta korter omafinantseeringut kasutamata, on tehinguga seotud kulusid rohkem, sest pank nõuab tagatiste hindamist ja kindlustamist.

Kuid lisakuludega tuleb arvestada igal juhul. Pangale tuleb maksta laenulepingutasu, mis sõltub laenusummast ja lepingu keerukusest. Sellele lisandub notaritasu ja riigilõiv. Kinnisvaraostjal peab olema varutud ka täiendav raha selleks, et nii ostetav kui tagatiseks olev korter ära kindlustada. Miljon krooni maksva korteri puhul tuleb arvestada laenusummale lisaks 10 000 - 20 000 kroonise lisakuluga. Maakleritasu on üldjuhul arvestatud siiski korterihinna sisse.

Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg ütles, et need on ligikaudsed kulutused, sest notaritasu ja riigilõiv võivad eeltoodust erineda sõltuvalt konkreetsest lepingust. Üheks täiendavaks kuluks on riigilõiv. "Kui korter ostetakse ilma laenuta, on miljonikroonise ostu puhul see 2500 krooni,» selgitas Tamberg.

Kui ostetakse laenuga, on see 3630 krooni. «Riigilõiv on suurem, kuna varale seatakse hüpoteek,» lisas ta. Notaritasu on laenuta ostmisel 3800 krooni, laenuga ostmisel 5925 krooni. Laenuvõtmisel on ka lepingutasu, mis on tavaliselt 0,5-1 protsenti laenusummast. «Miljonikroonise laenu puhul enamasti kuni 5000 krooni,» märkis Tamberg.

Kui ostetav vara on laenu ainus tagatis ning omafinantseering on väike, kaasneb lisakulutus kas riskitasu või Kredexi tagatistasu näol. Kulu suurus sõltub vara liigist, uue või renoveeritud vara puhul on tasu ca 4500 krooni, vanema vara puhul 6000 krooni. Kui omafinantseering on vähemalt 25-30 protsenti, ei kaasne enam täiendavat tasu.

Laenuvõtuga kaasnevate kulude rahastamiseks saab kasutada arvelduskrediiti või krediitkaarti. SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütles, et laenulepingu tasu on nende pangas keskmiselt 3000 krooni. «Hindamisakti eest tuleb kinnisvarabüroole tasuda ca 1000-2000 krooni,» lisas ta. Laenusaamise järel tuleb sõlmida korteri kindlustusleping.

Täpne kindlustusmakse sõltub Messimase sõnul kindlustusseltsist ja võib olla sama objekti puhul erinev. Näiteks kivimajas asuva 50 m² korteri kindlustusmakse algab 35 kroonist kuus. Kui oma raha üldse ei ole, peab lisatagatise väärtus olema piisav ka kulude summa lisamiseks laenusummale.

«Praktika näitab, et kui klient on võimeline laenu võtma ja laenumakseid tasuma, ei ole laen kunagi liiga suurte kaasnevate kulude pärast võtmata jäänud,» lohutas Messimas.