Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

Spordimaailm

KoduKauniks

Artikkel  « tagasi
Eeslinnakeste põhimure on rajada uusi lasteaedu
12. september 2006
Postimees
Martin Pau
Tartu ümbruse valdades hoogsalt laienevad uusasumid, sisult Tartu eeslinnad, maadlevad juba täna mitmete arenguraskustega, kuid mured tõotavad süveneda, sest õige ehitusbuum on alles tulekul.

On ilmne, et kui kõik vastsed eeslinnakeste elanikud oleksid end meldinud koduvalla hingekirja, tekiks valdades tõeline lasteaiakohtade kriis. Targu enamik uusasunikke seda ei tee. Või kui teevad, sokutavad oma põnne ikkagi harilikult linna lasteaeda.

Luunja vallavanem Aare Songe nendib, et laias laastus on end valda sisse kirjutanud pooled neist, kes kümmekonna viimase aastaga Luunja valda maja ehitanud või korteri ostnud. Luunja lasteaia järjekorras on praegu seitse last, kuid kohataotlejaid saaks hoobilt mitukümmend, kui kõik valla elanikud oleksid seda ka rahvastikuregistri järgi.

«Planeerime uut lasteaeda Lohkvasse aastaks 2008,» kinnitab Songe. «Kuid me ei tea veel, kas rajada 60- või 120-kohaline lasteaed. Kui saatsime sealseile elanikele parema ülevaate saamiseks 50 ankeeti, saime tagasi kolm.»

Vald saab linnast aru

Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev tunnistab, et kuigi tänavu valminud Ülenurme lasteaia juurdeehitis lubas juurde võtta 24 last, on paarkümmend endiselt järjekorras. Aleksejev ei salga, et järjekord oleks palju pikem, kui paljud vallakodanikud poleks pressinud oma järeltulijaid Tartu linna lasteaedadesse.

Juba praegu oleks tarvis Kantri hotelli tagusesse Ränikülla vähemalt 80-kohalist lasteaeda, kuid Aleksejevi sõnul võtab selle tulek veel paar aastat. Peatselt paisub suureks vajadus ka Kurepalu teele kavandatava lasteaia järele, ent seegi ei valmi enne kaht aastat.

«Lasteaiakohad ongi probleem number üks,» vastab Aleksejev küsimusele, kuhu paigutub koolieelsete lasteasutuste teema eeslinnastumisega kaasnevate probleemide pingereas.

«Saan aru Tartu abilinnapeast Jüri Sasist, kui ta räägib plaanist valdade lapsi oma lasteaedadesse enam mitte võtta. Kohtade nappuse probleem on meil sama ja ka meie vaatame esmalt, kas lasteaiakoha taotlejal on meie vallas sissekirjutus,» ütleb ta.

Tähtvere vallavanem Rein Kokk kinnitab, et neil pole mingit muret sõime- ega lasteaiakohtadega. 200 last mahutama projekteeritud Ilmatsalu lasteaias on hõivatud vaid 150 kohta ning lapsi tuuakse sinna kogunisti Tartu linnast.

Asi pole Koka jutu järgi selles, et reaalselt vallas elavad uusasunikud on paberite järgi linlased ja viivad linna ka oma lapsi.

Elamuehitus pole lihtsalt õigeid tuure veel üles saanudki. Kümmekonna aastaga on juurde ehitatud ehk 30 maja, kümne aasta perspektiiv on aga umbes 400 uut maja.

«Uusi lasteaedu me praegu ehitada ei plaani. Kui tarvis, laiendame Ilmatsalu lasteaeda,» räägib Kokk, viidates kahele vallabussile, mis nii kooli- kui lasteaialapsed kokku veab. «Kuid arendajad on krunte potentsiaalsetele lasteaedadele reserveerimas ja kui ikka tarvis, teeme lasteaedu ka mujale.»

Tähtvere vallale on põhiprobleem uusasumite vee- ja kanalisatsioonivõrgu ühendamine Tartu linnaga. Ajutiselt tõmmatakse majadesse vett kohalikest raua- ja lubjarikastest puurkaevudest ja reovesi püütakse puhastada kohapeal.

Et loodus säiliks puhas

«Keskkonnaohutuse pärast on meie selge eesmärk juhtida võimalikult palju reovett Tartu reoveepuhastisse,» selgitas Kokk. «Väike puhasti on suhteliselt kallis teha ja pidada ja kui see juhtub rikki minema, on katastroof.»

Kvaliteetse joogivee saamiseks tuleks rajada mitu väikest veepuhastusjaama, mis pole Koka sõnul samuti mõistlik. Sestap ühendatakse paari aasta jooksul Tartuga nii Haage, Rahinge, Märja kui Vorbuse veevõrk. Omaette jääb Ilmatsalu, kuhu magistraaltorude vedamine kujuneks liiga kalliks.

Luunja vallas pole vee- ja kanalisatsioonivõrgu arendamine niivõrd uusasumite, kui endiste suvilakooperatiivide mure, ütleb vallavanem Aare Songe. Ta rõhutab endise pioneerilaagri lähedase Kabina suvilate piirkonna valusid elurajooniks mugandumisel.

Päevakorrale näeb Songe kerkimas veel kaht küsimust: kas ja kuidas arendada uusrajoonides ühistransporti ning kuhu planeerida kauplusi. Kui esialgu on eeslinlased sättinud kogu oma elu puhtalt isikliku auto baasil, siis kütuse kallinemine ning interneti arenguga populaarsust koguvad kodukontorid võivad peatselt sellise tava lõhkuda.

Vald olgu aktiivsem

Tartu vallas paisuvas Raadimõisa rajoonis vee- ja kanalisatsioonimuret pole, sest asum on juba seotud linna võrku. Tänavaalused torustikud kuuluvad ASile Tartu Veevärk.

OÜ Raadimõisa Kinnisvara juhatuse liige Janek Elken ei näegi linnakus muud märkimisväärset probleemi kui lasteaia puudumine. Narva maantee äärde on küll tehtud lasteaia eskiis ja firma tahab saada läheneval talvel valmis ka ehitusprojekti, kuid ehituse algus sõltub valla kaasalöömisest.

Elkeni sõnul pole mõeldav, et 30–40 miljonit maksev lasteaed hakkaks tööle puhtalt erakätes, sest siis kujuneks lasteaiakoha kuumaksuks 5000–6000 krooni.

«Kui vald võtaks pool lasteaeda rendile või ostaks ära, suudaksime lasteaia juba täita, kuigi kuumakse jääks eelkalkulatsiooni järgi 2000 krooni kanti,» arutles Elken. «Vald peaks initsiatiivi üles näitama, tegu on ju areneva piirkonnaga. Kindlasti tõuseks ka elanike motivatsioon end vallaelanikuks registreerida.»

Tartu vallavanem Aivar Soop tõdeb, et lähitulevikus vajab Raadi kant koguni paari või enamatki uut lasteaeda. Kõrveküla lasteaia suurendamine 60-kohalisest 120-kohaliseks pole Raadimõisa elanikele rahuldav lahendus.

Ühegi lasteaia ehituse ega laienduse puhul ei söanda Soop aga rääkida varasemast tärminist kui aasta 2008.