Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

KoduKauniks

Spordimaailm

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

Artikkel  « tagasi
Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar (september 2006)
18. september 2006
Eesti Pank
EESTI PANGA MAJANDUSPOLIITILINE KVARTALIKOMMENTAAR

13. september 2006

- Eesti majanduskasv oli teises kvartalis 4-5 protsendipunkti Eestile jõukohasest tasemest kiirem. Kasvu hoogustas väga tugev sisenõudlus, mis omakorda tugineb välismaalt rahastatavale laenubuumile ja sissetulekute jõulisele kasvule. Eeldatust kiirem majanduskasv võib aga lähiaastatel järsult aeglustuda.
- Tootlikkuse ja palgakasvu ebakõla püsimine ohustab konkurentsivõimet. Eratarbimine kasvas Eestis teises kvartalis hoogsalt, ületades SKP kasvu.
- Tarbijahindade aastakasv oli teises kvartalis oodatust kõrgem ning on märke alusinflatsiooni kiirenemisest.
- Ekspordikasv oli hea, kuigi aeglustus veidi. Suure osa sellest moodustas naftatoodete väljavedu.
- Laenukasvu tempo on mõnevõrra pidurdunud, kuid laenumaht on endiselt suur. Laenud on suunatud valdavalt kinnisvarasse.
- Eelarvepoliitika eesmärk peab olema selgelt taotletud ülejääk.
- Kuna eurole üleminek 2008. aastal on ebatõenäoline, on konservatiivne ja majanduse tasakaalustamisele suunatud majanduspoliitika senisest veelgi olulisem.

MAAILMAMAJANDUS

Maailmas jätkus kiire kasv, Euroopas intressid tõusuteel

Esimesel poolaastal oli globaalne majanduskasv viimase kahe aastakümne üks kiiremaid: nii SKP kui ka tööstustoodangu aastakasv ulatus 4-5 protsendini. USA keskpank otsustas baasintressimäära esialgu rohkem mitte tõsta, sest majanduskasvu aeglustumine peaks inflatsioonisurvet alandama.

Euroala majanduskasv oli teises kvartalis viimase kuue aasta kiireim (2,4 protsenti). Kuna ka inflatsioon ulatus üle kahe protsendi, andis see Euroopa Keskpangale (EKP) põhjust intressimäära veelgi tõsta. EKP keskne rahapoliitiline intressimäär on nüüd kolm protsenti. Väga häid tulemusi näitasid Eesti peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi, kus teise kvartali SKP aastakasv oli vastavalt 6,6 ja 5,5 protsenti.

EESTI MAJANDUS

Majanduskasvu tempo püsib

Statistikaameti esialgsel hinnangul oli Eesti majanduskasv teises kvartalis 12 protsenti. See tähendab, et kasv jätkus endises tempos. Kiire kasv põhines peamiselt sisenõudlusel ehk tarbimisel ja investeeringutel. Sellele viitavad ehitussektori erakordselt jõuline kasv, väliskaubanduse puudujäägi suurenemine ning jaemüügi kasvunäitajaid. Tarbimiskulude kasv võis isegi kiireneda, investeeringud kasvasid ilmselt SKPga samas tempos.

Märgid alusinflatsiooni kiirenemisest

Tarbijahindade aastakasv oli teises kvartalis oodatust kõrgem ning ka juulis 4,5 protsenti. Augusti inflatsioon oli viis protsenti, kuid septembris hinnakasv oodatavasti aeglustub. Kuigi mootorikütuse osakaal inflatsioonis ei ole vähenenud, täheldas Eesti Pank ka alusinflatsiooni (põhineb tarbijakorvil, mis ei sisalda toitu, alkoholi, tubakatooteid ega kütuseid) kiirenemist.

Kiirenenud hinnakasvu peamiseks põhjuseks olid eluasemekulud (ehitusmaterjalid, üüri- ja remonditeenused), mis kallinesid tavapärasest rohkem. Ka toidukaubad on viimasel ajal kallinenud tavalisest kiiremini (teises kvartalis 3,5 protsenti), järgides euroala üldisi suundumusi.

Sissetulekute ja tarbimise kiire kasv jätkub

Eratarbimine suurenes Eestis teises kvartalis hoogsalt ja ületas SKP kasvu. Sissetulekute kasv püsis väga kiire: palgakasv ulatus 15 protsendini ning tööga hõivatute isikute arv suurenes 6,7 protsenti. Teise kvartali lõpuks oli keskmine pension tõusnud aastaga hinnanguliselt ligi 27 protsenti.

Aktiivsele eratarbimisele viitab jaekaubanduse läbimüügi aastakasv, mis jõudis tänavu teises kvartalis peaaegu 25 protsendini.

Investeeringud põhinevad pangalaenudel

Nagu esimeses kvartalis, jätkus ka järgnevatel kuudel aktiivne investeerimine. Investeeringute ja varude osatähtsus püsis hinnanguliselt 32 protsendi tasemel SKP suhtes. Enamjaolt on tegu erasektori investeeringutega, mille rahastamisel kasutatakse aktiivselt välisraha. Enamasti pangalaenude abil tehtavad investeeringud ehitusse, kinnisvaraarendusse ja muudesse siseturule orienteeritud harudesse süvendavad Eesti majanduse sõltuvust rahvusvaheliste finantsturgude arengust.

Tööhõive 12 aasta kõrgeim

2006. aasta teises kvartalis jätkus tööhõive kiire kasv: hõivatute arv küündis viimase 12 aasta kõrgeima näitaja ehk 650 000 töötajani. Hõive kasvutempo oli 6,7 protsenti ehk lisandus 41 000 uut töötajat. Tööjõunõudlus kasvas enamasti sisenõudlusele orienteeritud tegevusaladel (ehitus, kaubandus). Tööpuuduse asemel on tõsiseks probleemiks kujunemas tööjõupuudus.

Teist kvartalit järjest tootlikkusest kiirem palgakasv võib seada ohtu eksportiva sektori konkurentsivõime. Sellele viitavad nii hõive kasvu kahanemine töötlevas tööstuses kui ka ekspordikasvu aeglustumine.

Töötleva tööstuse hõive vähenemine võib olla ka märk äritegevuse ümberkorraldamisest, mille käigus töömahukamad operatsioonid ostetakse sisse madalama tööjõukuluga riikidest.

Naftat arvestamata on ekspordikasv aeglustunud

Teises kvartalis kasvas kiiresti kaupade eksport (ligi 29 protsenti). Selles on suur osa nafta ja ümbertöödeldud naftatoodete väljaveol. Kui aga naftatooted kõrvale jätta, on Eesti ekspordikasv aeglustunud ligikaudu 13 protsendini.

Välistasakaal halvenes teises kvartalis veelgi: nelja kvartali keskmine vähenes umbes 0,4-0,5 protsendipunkti SKPst, mis tähendab, et jooksevkonto paranemine on peatunud.

Laenukasv veidi aeglustunud, maht endiselt suur

Eesti reaalsektorile väljastatud pikaajaliste laenude intressimäärad on ootuspäraselt järginud kuue kuu Euribori muutumist. Eesti eluasemelaenude intressimäärad kasvasid teises kvartalis järk-järgult, ulatudes juulis 4,2 protsendini. Aastaga on intressimäärad tõusnud ühe protsendipunkti. Kuigi laenukasvu näitaja on mõnevõrra alanenud, on kasv siiski kiire (üle 50 protsendi aasta arvestuses). Laenude absoluutmaht on samuti jätkuvalt suur (teises kvartalis ligi 19 miljardit krooni ehk 40 protsenti kvartali SKPst).

Eraisikute laenude ja liisingute jääk kasvas teises kvartalis 7,8 miljardi krooni võrra. Ootuspäraselt moodustasid enamiku eraisikute laenude ja liisingute aastakasvust eluasemelaenud, mis suurenesid kvartaliga kuue miljardi krooni võrra. Vaatamata jätkuvalt tugevale eluasemelaenu nõudlusele on müügiobjektide hulk kasvanud, müügiperioodid pikenenud ning hinnakasv aeglustunud. Viimastel aastatel tekkinud lõhe kinnisvara ruutmeetri hinna ja keskmise kuupalga vahel on püsinud, mis viitab sellele, et vähemalt mõnes turusegmendis võib kinnisvara olla ülehinnatud.

Muude laenude kasv tulenes valdavalt eraisikute tarbimislaenude kasvust. Tarbimislaenude aastakasv kiirenes 102 protsendini, kuigi laenumaht ise on veel suhteliselt väike.

Riigi tulude hea laekumine

Oodatust kiirem majanduskasv tagas ka valitsuse tulude kiire kasvutempo ning mitme maksu laekumine ületas prognoositud taseme. Juuli lõpu seisuga laekus riigieelarvesse 61 protsenti plaanitud tuludest. Tulud ületasid eelarvekulusid kolme miljardi krooniga. Riik plaanib 2006. aastal vastu võtta kulutusi suurendava lisaeelarve. Eeldusel, et koondeelarve ülejääk kujuneb seejuures ikkagi suuremaks kui kaks protsenti SKP suhtes, võib eelarvepoliitikat hinnata pigem konservatiivseks. Ülejääk toetab tõhusalt majanduse tasakaalu.

Kui majanduskasv püsib jätkusuutlikust tasemest kiirem, tuleb suure sisenõudluse tasakaalustamiseks võtta lähiaastatel eesmärgiks riigieelarve ülejääk, mis oleks vähemalt kaks protsendi SKPst, mitte piirduda vaid tasakaalus eelarve eesmärgiga.

Kokkuvõtteks

Eesti majandusareng esimesel poolaastal viitab sellele, et majandus on kasvanud oodatust kiiremini. Tegemist on Eestile jõukohast kasvutempot ületava kiire inflatsioonilise kasvuga, mida hoogustab väga tugev sisenõudlus. See omakorda tugineb välismaa laenurahale ja sissetulekute väga kiirele kasvule. Lähema aasta jooksul pole sisenõudluse kasvu taandumist oodata.

Eesti Panga 1. märtsist jõustunud otsus tõsta eluasemelaenude riskimäära on suurendanud pankade kapitali, kuid ei ole esialgsetel andmetel laenuaktiivsust märgatavalt vähendanud. Lisaks sellele otsustas Eesti Pank tõsta pankade kohustusliku reservi määra 1. septembrist 15 protsendile. Selle sammu mõju saab hinnata aasta lõpus.

Vaatamata Eesti valitsuse ja keskpanga meetmetele ning euroala intressimäärade tõusule ei ole Eesti majandusareng veel suundunud tasakaalukamale rajale. Kiire laenukasv jätkub, jooksevkonto puudujääk suureneb, palkade kasv ületab tootlikkuse oma ning nafta ja naftatoodete väljavedu moodustab ekspordikasvust suure osa. Majanduse olukord vajab jätkuvat tähelepanu.

Kuna eurole üleminek 2008. aastal on ebatõenäoline, muutub senisest olulisemaks konservatiivne ja majanduse tasakaalustatusele suunatud majanduspoliitika.

Eesti Pank jälgib hoolikalt laenuturu arengut ja arvestab laenuturu riske järgmisest aastast jõustuva uue kapitali adekvaatsuse reeglistiku kinnitamisel.

Kindlasti on järjest olulisem jätkata senisest veelgi rangemat eelarvepoliitikat. Arvestades Eesti majanduse kiiret kasvu, mis jätkub eeldatavasti ka 2007. aastal, peaks eelarve ülejääk järgmisel aastal olema vähemalt sama suur kui tänavu - vähemalt kaks protsenti SKPst. Kaheprotsendine ülejääk võiks olla riigi eelarvepoliitika eesmärk ka lähiaastatel, juhul kui kiire majanduskasv püsib.



Märkus:
Eesti Statistikaamet revideeris 13. septembril 2006 uuendatud metoodika alusel sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestust alates 2000. aastast, mille tulemusel majanduskasvud suurenesid võrreldes varem avaldatutega. Käesolev materjal kajastab SKP arvestust seisuga 12. september 2006.