Infokeskus
Turuülevaated
Kinnisvara statistika
Kasulikud lingid
Õppimisvõimalused
Tööpakkumised
Koolitused
Atesteerimised
Artiklid
Foorum
 

Spordimaailm

KoduKauniks

Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

Artikkel  « tagasi
Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 11,4 protsenti
12. märts 2007
BNS
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli eelmisel aastal sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades 11,4 protsenti suurem kui aasta varem.

Eesti majanduskasv oli möödunud aastal Läti järel Euroopa Liidus teisel kohal.

SKP oli mullu jooksevhindades 204,6 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 158,1 miljardit krooni.

Eelmise aasta SKP kasv oli kogu aegrea ulatuses kiireim, toetudes peamiselt suurele sisemajanduse nõudlusele, mis kasvas püsivhindades 15,1 protsenti, märkis amet.

Sisemajanduse nõudluse kasvu põhjustasid eelkõige kiire eratarbimiskulutuste ning investeeringute, eriti ettevõtete sektori investeeringute kasv.

Eelmisel aastal ekspordi kasv püsivhindades kahe viimase aastaga võrreldes aeglustus. Kaupade ja teenuste eksport kasvas impordist aeglasemalt, kasvud olid vastavalt 10 ja 14,7 protsenti. Kõrged ekspordihinnad avaldasid suurt mõju püsivhindades ekspordi kasvu aeglustumisele. Netoekspordi suhe SKP-sse vähenes 2005. aastaga võrreldes oluliselt.

Tegevusaladest mõjutas SKP kasvu mullu kõige enam hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning veonduse, laonduse ja side tegevusala kasv. Nende tegevusalade lisandväärtused hõlmasid mullu 44 protsenti lisandväärtuste kogusummast.

Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas SKP 2005. aasta sama perioodiga võrreldes 10,9 protsenti. Sellega muutis statistikaamet oma varasemaid arvutusi, mis näitasid SKP selle perioodi kasvuks 11,2 protsenti.

SKP oli neljandas kvartalis jooksevhindades 55,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 41,3 miljardit krooni. Kvartali SKP kasvu mõjutas endiselt suur sisemajanduse nõudluse kasv, samal ajal aga ka ettevõtete sektori kasvu mõningane aeglustumine ning kaupade ja teenuste ekspordi kasvu pidurdumine.

Neljandas kvartalis pidurdus kaupade ja teenuste eksport, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes püsivhindades vaid 0,4 protsenti. Ekspordi kasv oli viimaste aastate aeglaseim.

Kaupade ekspordi aeglustumist püsivhindades mõjutasid peamiselt raadio-, televisiooni- ja sideseadmete, põllumajandussaaduste ja töödeldud puidu (välja arvatud mööbel) ekspordi vähenemine ning puhastatud naftatoodete ekspordi kasvu aeglustumine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Kaupade ekspordi kasvu aeglustumist püsivhindades mõjutasid ka kõrged ekspordihinnad. Teenuste ekspordis vähenesid püsivhinnas ehitusteenused, reisiteenused ja muud äriteenused, mille osatähtsus teenuste ekspordis oli kokku ligikaudu 48 protsenti.

Samuti mõjutas teenuste eksporti mere-, maantee- ja raudteetransporditeenuste kasvu märkimisväärne aeglustumine. Teenuste impordis vähenesid mere- ja raudteetranspordi kaubaveo, õhutranspordi ning ehitusteenused, mille osatähtsus teenuste koguimpordis oli ligikaudu 29 protsenti.

Kaupade ja teenuste import kasvas ekspordist kiiremini - eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,9 protsenti. Samas aeglustus eelmiste kvartalite kasvuga võrreldes impordi kasv püsivhindades. Netoekspordi suhe SKP-sse vähenes oluliselt eelmise aasta neljada kvartaliga võrreldes.

Neljanda kvartali majanduskasv toetus suurele sisemajanduse nõudlusele - kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,1 protsenti. Nõudlust toetasid eelkõige eratarbimiskulutuste ja investeeringute kasv, mis olid vastavalt 16,1 ja 22,2 protsenti.

Amet märkis, et sisenõudluse osas toimus viimase 14 aasta suurim kasv.

Kui eratarbimiskulutuste kasv püsis kõrge kogu 2006. aasta, siis investeeringute kasv kiirenes eelkõige aasta teisel poolel. Eratarbimises kasvasid kulutused peamiselt rõivastele ja jalanõudele, transpordile ning vaba aja ja kultuuriga seotud kaupadele ja teenustele.

Tegevusaladest mõjutasid SKP kasvu kõige enam hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus, veondus, laondus ja side ning finantsvahendus. Nende tegevusalade lisandväärtus hõlmas lisandväärtuste kogusummast ligikaudu 47 protsenti.

Ehituse ning kinnisvara, üürimise ja äriteeninduse tegevusala püsivhindades kasv aeglustus (kasv vastavalt 7,4 ja 3,6 protsenti). Mõlemad tegevusalad kasvasid jooksevhindades kiiremini kui kolmandas kvartalis, kuid ehituses aeglustasid püsivhinna kasvu kõrged ehitushinnad, kinnisvara haldamises aga kõrged üürihinnad.

Ettevõtete sektor hõlmab kogulisandväärtusest ligikaudu 73 protsenti, selle sektori kasv on alates 2005. aasta kolmandast kvartalist vähenenud. 2006. aasta neljandas kvartalis kasvas nimetatud sektori lisandväärtus püsivhindades 11,1 protsenti.

Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes mullu neljandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,0 protsenti.