Uudised
23.12 Kinnisvaraturg.ee uudised RSS-uudistevoona
23.12 Ansip: neljarealist Tallinna-Tartu teed pole praegu vaja
23.12 E.L.L. Kinnisvara arendab mitmeid projekte Lätis ja Leedus
22.12 Tallinn uurib elanike koduvaliku põhjusi
22.12 Endised pommivarjendid seisavad peamiselt jõude
22.12 Forseliuse keskus saab kõrge naabri
22.12 Tallinna külje alla kerkib kolme aastaga Metsa elamurajoon
22.12 Hans H. Luik plaanib osta kinnisvara Pirita tee ääres
22.12 Kalev REC müüs maha Tere Maja kinnisvaraarendusprojekti
22.12 VP Market avab neljapäeval Tallinnas kolm uut kauplust
21.12 Vallasasi ei sobi enam laenu pandiks
21.12 Tartu linnavalitsust tabas veel üks detailplaneeringuskandaal
21.12 Tallinn algatab Lasnamäe elamualade üldplaneeringu
21.12 Volikogu peab otsustama Haaberstisse elurajooni rajamise
21.12 Markko Märtin omandab suure osa vanalinnamajast
21.12 Pärnu vana haigla hoone ostab OÜ Kivimäe Puhkekodu
21.12 Gross avas uue poe, jõudmata ära oodata detailplaneeringut
20.12 Kalleim äri- ja tootmismaa on Tallinnas, Tartus, Saaremaal
20.12 Saue külje alla kerkib uus 30-hektariline elamurajoon
20.12 Keskkonnakaitsjad nõuavad üle kahe korra kallimat elektrit
20.12 Mõte: energia liigtarbimine võiks minna maksu alla
20.12 Tallinn plaanib tuleval aastal müüa 65 linnavara objekti
19.12 Koidula piirijaama maa hind kütab kirgi
19.12 Haabersti korterid kerkisid Tallinna kalleimateks
19.12 Riik rendib pindu välja tunduvalt alla turuhinna
19.12 Supilinna legendaarsed varemed Oa tänavas võrsuvad taas majaks
19.12 RKAS laenab 100 miljonit krooni Nordea Pangalt
19.12 Räämas Skoone bastioni saatus selgub tuleva aasta alguses
19.12 Suur nõudlus paneb kinnisvarafirmad aktiivselt kaupa otsima
19.12 Maatehingute maht kahekordistus aastaga 12 miljardini
KoduKauniks

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

 
Kinnisvarauudised Ehitusuudised Rahandusuudised Majandusuudised Maakonnauudised
  Otsi uudist märksõna järgi Otsi uudist kuu järgi
Mõte: energia liigtarbimine võiks minna maksu alla
20. detsember 2005
Eesti Päevaleht
Toivo Tänavsuu
1% vähem elektritarbimist tähendaks 72 000 tonni vähem CO2 heitmeid.

Majandusministeeriumis on analüüsimisel idee hakata lähiaastatel nii kodutarbijate kui ka ettevõtete puhul maksustama elektri, gaasi, soojusenergia jm energialiikide pillavat tarbimist.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks hoida energiat kokku. Konkreetseks sihiks on Euroopa Komisjon seadnud hoida ajavahemikul 2008–2017 kokku vähemalt protsent energiat aastas. Mis sektoritest ja milliste energialiikide arvelt kokkuhoid peaks saavutatama, jäetakse peaasjalikult liikmesriikide otsustada.

Kui Eesti Energia kliendid suudaksid säästa protsendi energiat, tähendaks see aastas ligi 60 GWh vähem elektrienergiat, mis omakorda tähendaks umbes 67 000 tonni vähem põlevkivi töötlemist ja 72 000 tonni vähem CO2 heitmeid.

Eesti arenev majandus nõuab aina rohkem energiat. Elektritarbimine on viie aastaga viiendiku võrra kasvanud ning liigub edasi majanduskasvuga umbes samas rütmis.

Tõenäoliselt 2009. aastal rakenduvaks energia kokkuhoiu poliitikaks teevad ettevalmistusi kõik liikmesriigid.
“Praegu analüüsime, milline kokkuhoiusüsteem oleks Eesti jaoks parim,” ütles majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Einari Kisel. Üks võimalus on tema sõnul rakendada Eestis samasugune süsteem kui Itaalias.

Niinimetatud Itaalia süsteemi puhul saavad energiatarbijad Kiseli sõnul oma “tarbimiskvoote” müüa just nagu Euroopa riigid ja ettevõtted kauplevad heitmekvootidega juba täna. Kes tarbib rohkem, kui ette nähtud, saab naabrimehelt “kvooti” juurde osta. Itaalias elava eestlase Ülle Toode sõnul on süsteem riigis üsna uus ning selle rakendamine kulgeb teadmatuse tõttu üsna vaevaliselt.

Eestile energiaauditite süsteem

•• Einari Kiseli sõnul toimiks Eestis energia kokkuhoiu mõttes Itaalia süsteemist paremini hoonete energiaauditite süsteem. 2008. või 2009. aastast tahetakse Kiseli sõnul Eestis juurutada kohustus, et hoone müümisel peab olema sertifikaat ette näidata. Sertifikaat kirjeldab, kui suured on hoone energiakulud.

•• “Praegu müüakse soodsalt kokku klopsitud elektriküttega maju ning ostjad ei teagi, et neil tuleb nende ülalpidamiseks maksta suuri summasid,” ütles Kisel.

•• Umbes samal ajal, ehk aastail 2008–2009 võiks Kiseli sõnul Eestis rakendada ka nn automaksu, mis teeks vähemökonoomsete autode pidamise kallimaks.

•• Eesti korteriühistute liidu juhatus esimehe Marit Otsingu sõnul tuntakse juba praegu energiaauditite vastu järjest rohkem huvi. “Oma maja renoveerimisplaane tehes vaadeldakse üha enam kasutegurit, mille annab lisatööde abil võidetud energiasääst,” ütles ta. Auditi hind oleneb majast ning küünib paarist tuhandest kuni
10 000 kroonini.
Telli uudiste kokkuvõte e-postile: