Uudised
23.12 Kinnisvaraturg.ee uudised RSS-uudistevoona
23.12 Ansip: neljarealist Tallinna-Tartu teed pole praegu vaja
23.12 E.L.L. Kinnisvara arendab mitmeid projekte Lätis ja Leedus
22.12 Tallinn uurib elanike koduvaliku põhjusi
22.12 Endised pommivarjendid seisavad peamiselt jõude
22.12 Forseliuse keskus saab kõrge naabri
22.12 Tallinna külje alla kerkib kolme aastaga Metsa elamurajoon
22.12 Hans H. Luik plaanib osta kinnisvara Pirita tee ääres
22.12 Kalev REC müüs maha Tere Maja kinnisvaraarendusprojekti
22.12 VP Market avab neljapäeval Tallinnas kolm uut kauplust
21.12 Vallasasi ei sobi enam laenu pandiks
21.12 Tartu linnavalitsust tabas veel üks detailplaneeringuskandaal
21.12 Tallinn algatab Lasnamäe elamualade üldplaneeringu
21.12 Volikogu peab otsustama Haaberstisse elurajooni rajamise
21.12 Markko Märtin omandab suure osa vanalinnamajast
21.12 Pärnu vana haigla hoone ostab OÜ Kivimäe Puhkekodu
21.12 Gross avas uue poe, jõudmata ära oodata detailplaneeringut
20.12 Kalleim äri- ja tootmismaa on Tallinnas, Tartus, Saaremaal
20.12 Saue külje alla kerkib uus 30-hektariline elamurajoon
20.12 Keskkonnakaitsjad nõuavad üle kahe korra kallimat elektrit
20.12 Mõte: energia liigtarbimine võiks minna maksu alla
20.12 Tallinn plaanib tuleval aastal müüa 65 linnavara objekti
19.12 Koidula piirijaama maa hind kütab kirgi
19.12 Haabersti korterid kerkisid Tallinna kalleimateks
19.12 Riik rendib pindu välja tunduvalt alla turuhinna
19.12 Supilinna legendaarsed varemed Oa tänavas võrsuvad taas majaks
19.12 RKAS laenab 100 miljonit krooni Nordea Pangalt
19.12 Räämas Skoone bastioni saatus selgub tuleva aasta alguses
19.12 Suur nõudlus paneb kinnisvarafirmad aktiivselt kaupa otsima
19.12 Maatehingute maht kahekordistus aastaga 12 miljardini
Spordimaailm

KoduKauniks

Soovid kinnisvara myya?

Jata soov

 
Kinnisvarauudised Ehitusuudised Rahandusuudised Majandusuudised Maakonnauudised
  Otsi uudist märksõna järgi Otsi uudist kuu järgi
Keskkonnakaitsjad nõuavad üle kahe korra kallimat elektrit
20. detsember 2005
Postimees
Andrus Karnau
Kui arvestada kõiki põlevkivielektri tootmise keskkonnakulusid, oleks elektri kilovatt-tunni hind kolme krooni ringis, leidsid eile Eesti riigi energiapoliitikat teravalt rünnanud keskkonnakaitsjad.

Kui praegu maksavad Eesti Energia kliendid põhitariifi kilovatt-tunni eest ühe krooni ja 26 senti, siis keskkonnakaitsjate arvates oleks õiglane tasuda rohkem kui kolm krooni.

«Inimesel tekiks oma maja ehitades võimalus kaaluda, kas äkki tuleks päikesepatarei või tuulegeneraatori püstitamine otstarbekam,» ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) nõukogu esimees Marek Strandberg. «Siis oleks eri energiaallikaist toodetud elektri hind tegelikult võrreldav.»

Pöördumatu looduskahju

Strandbergi sõnul ei arvesta riiklikult kontrollitav elektrihind kõiki keskkonnamõjusid, mida põlevkivi kaevandamine kaasa toob. Kunstlikult odav põlevkivielekter aga suretab Strandbergi sõnul investeeringud taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisse.

Säästva Eesti Instituudi juhi Valdur Lahtvee sõnul oleks ka tema arvutuste kohaselt õiglane, kui elektrihind oleks praegusest kaks krooni kallim. Lahtvee arvates tuleks keskkonnatasusid järsult tõsta, et kõik kulud, mis tuleb teha kaevandamise keskkonnamõjude korvamiseks, oleksid elektrihinnas sees.

Põhiprobleem, mida põlevkivi kaevandamine toob, on põhjavee rikkumine ja raiskamine Kirde-Eestis. Seal on juba praegu veepuudus ja olemasolevate veesoonte ülekasutamine, mis toob kaasa merevee tungimise veesoontesse.

Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste ütles keskkonnakaitsjate väidete kohta, et energiafirma ei ole kunagi eitanud põlevkivikaevandamise keskkonnamõjusid.

«Me ei pista pead liiva alla,» ütles Tõnis Meriste. «Ilmselt põlevkivielektri hind ei oleks selline kui praegu, sest hinna üle on range riiklik regulatsioon. Kui suur [on õige hind], selle üle ma täna ei spekuleeriks.»

Põlevkivikaevandamise pöördumatud mõjud keskkonnale tõusid eile taas päevakorda, sest Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja ELF tutvustasid äsja valminud uuringut, mis analüüsib põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjusid.

Uuringut rahastati europarlamendi saadiku Andres Tarandi kaasabil.

Põlevkivienergeetikat teravalt rünnanud uuringu autorite arvates oleks otstarbekas Kirde-Eestisse koondunud põlevkivielektri tootmine hajutada nii, et väikesed tootmisjaamad asuksid linnade läheduses. Nii saaks kasutada ära elektrist ülejääva soojuse.

Koostööks valmis

Neljapäeval valitsuses arutusele tulev riiklik energiamajanduse arengukava lähemaks kümneks aastaks panustab peamiselt põlevkivielektrile ja sellele, et jõujaamad asuvad põhiliselt Kirde-Eestis.

«Keegi ei vaidle vastu, et järgnevaks 15 aastaks jääb põlevkivi Eesti energeetika alussambaks, aga muutusi saab teha samm-sammult, praegu tuleb hakata otsima uusi lahendusi,» kommenteeris Lahtvee, kes otseselt ELF-i uuringuga seotud ei ole.

Rohelise maksureformiga kasvavad siiski tuleval aastal põlevkivi kaevandamise maksud. Põlevkivi kaevandamise maks kahekordistub 70 eurosendini tonnist. Samuti hakkab Eesti Põlevkivi tasuma veeraiskamise eest kolm ja pool korda rohkem kui seni – 53 miljonit krooni.
Telli uudiste kokkuvõte e-postile: