|
Kui arvestada kõiki põlevkivielektri tootmise keskkonnakulusid, oleks elektri kilovatt-tunni hind kolme krooni ringis, leidsid eile Eesti riigi energiapoliitikat teravalt rünnanud keskkonnakaitsjad.
Kui praegu maksavad Eesti Energia kliendid põhitariifi kilovatt-tunni eest ühe krooni ja 26 senti, siis keskkonnakaitsjate arvates oleks õiglane tasuda rohkem kui kolm krooni.
«Inimesel tekiks oma maja ehitades võimalus kaaluda, kas äkki tuleks päikesepatarei või tuulegeneraatori püstitamine otstarbekam,» ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) nõukogu esimees Marek Strandberg. «Siis oleks eri energiaallikaist toodetud elektri hind tegelikult võrreldav.»
Pöördumatu looduskahju
Strandbergi sõnul ei arvesta riiklikult kontrollitav elektrihind kõiki keskkonnamõjusid, mida põlevkivi kaevandamine kaasa toob. Kunstlikult odav põlevkivielekter aga suretab Strandbergi sõnul investeeringud taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisse.
Säästva Eesti Instituudi juhi Valdur Lahtvee sõnul oleks ka tema arvutuste kohaselt õiglane, kui elektrihind oleks praegusest kaks krooni kallim. Lahtvee arvates tuleks keskkonnatasusid järsult tõsta, et kõik kulud, mis tuleb teha kaevandamise keskkonnamõjude korvamiseks, oleksid elektrihinnas sees.
Põhiprobleem, mida põlevkivi kaevandamine toob, on põhjavee rikkumine ja raiskamine Kirde-Eestis. Seal on juba praegu veepuudus ja olemasolevate veesoonte ülekasutamine, mis toob kaasa merevee tungimise veesoontesse.
Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste ütles keskkonnakaitsjate väidete kohta, et energiafirma ei ole kunagi eitanud põlevkivikaevandamise keskkonnamõjusid.
«Me ei pista pead liiva alla,» ütles Tõnis Meriste. «Ilmselt põlevkivielektri hind ei oleks selline kui praegu, sest hinna üle on range riiklik regulatsioon. Kui suur [on õige hind], selle üle ma täna ei spekuleeriks.»
Põlevkivikaevandamise pöördumatud mõjud keskkonnale tõusid eile taas päevakorda, sest Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja ELF tutvustasid äsja valminud uuringut, mis analüüsib põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjusid.
Uuringut rahastati europarlamendi saadiku Andres Tarandi kaasabil.
Põlevkivienergeetikat teravalt rünnanud uuringu autorite arvates oleks otstarbekas Kirde-Eestisse koondunud põlevkivielektri tootmine hajutada nii, et väikesed tootmisjaamad asuksid linnade läheduses. Nii saaks kasutada ära elektrist ülejääva soojuse.
Koostööks valmis
Neljapäeval valitsuses arutusele tulev riiklik energiamajanduse arengukava lähemaks kümneks aastaks panustab peamiselt põlevkivielektrile ja sellele, et jõujaamad asuvad põhiliselt Kirde-Eestis.
«Keegi ei vaidle vastu, et järgnevaks 15 aastaks jääb põlevkivi Eesti energeetika alussambaks, aga muutusi saab teha samm-sammult, praegu tuleb hakata otsima uusi lahendusi,» kommenteeris Lahtvee, kes otseselt ELF-i uuringuga seotud ei ole.
Rohelise maksureformiga kasvavad siiski tuleval aastal põlevkivi kaevandamise maksud. Põlevkivi kaevandamise maks kahekordistub 70 eurosendini tonnist. Samuti hakkab Eesti Põlevkivi tasuma veeraiskamise eest kolm ja pool korda rohkem kui seni – 53 miljonit krooni. |
