Uudised
23.12 Kinnisvaraturg.ee uudised RSS-uudistevoona
23.12 Ansip: neljarealist Tallinna-Tartu teed pole praegu vaja
23.12 E.L.L. Kinnisvara arendab mitmeid projekte Lätis ja Leedus
22.12 Tallinn uurib elanike koduvaliku põhjusi
22.12 Endised pommivarjendid seisavad peamiselt jõude
22.12 Forseliuse keskus saab kõrge naabri
22.12 Tallinna külje alla kerkib kolme aastaga Metsa elamurajoon
22.12 Hans H. Luik plaanib osta kinnisvara Pirita tee ääres
22.12 Kalev REC müüs maha Tere Maja kinnisvaraarendusprojekti
22.12 VP Market avab neljapäeval Tallinnas kolm uut kauplust
21.12 Vallasasi ei sobi enam laenu pandiks
21.12 Tartu linnavalitsust tabas veel üks detailplaneeringuskandaal
21.12 Tallinn algatab Lasnamäe elamualade üldplaneeringu
21.12 Volikogu peab otsustama Haaberstisse elurajooni rajamise
21.12 Markko Märtin omandab suure osa vanalinnamajast
21.12 Pärnu vana haigla hoone ostab OÜ Kivimäe Puhkekodu
21.12 Gross avas uue poe, jõudmata ära oodata detailplaneeringut
20.12 Kalleim äri- ja tootmismaa on Tallinnas, Tartus, Saaremaal
20.12 Saue külje alla kerkib uus 30-hektariline elamurajoon
20.12 Keskkonnakaitsjad nõuavad üle kahe korra kallimat elektrit
20.12 Mõte: energia liigtarbimine võiks minna maksu alla
20.12 Tallinn plaanib tuleval aastal müüa 65 linnavara objekti
19.12 Koidula piirijaama maa hind kütab kirgi
19.12 Haabersti korterid kerkisid Tallinna kalleimateks
19.12 Riik rendib pindu välja tunduvalt alla turuhinna
19.12 Supilinna legendaarsed varemed Oa tänavas võrsuvad taas majaks
19.12 RKAS laenab 100 miljonit krooni Nordea Pangalt
19.12 Räämas Skoone bastioni saatus selgub tuleva aasta alguses
19.12 Suur nõudlus paneb kinnisvarafirmad aktiivselt kaupa otsima
19.12 Maatehingute maht kahekordistus aastaga 12 miljardini
Soovid kinnisvara myya?

KoduKauniks

Jata soov

Spordimaailm

 
Kinnisvarauudised Ehitusuudised Rahandusuudised Majandusuudised Maakonnauudised
  Otsi uudist märksõna järgi Otsi uudist kuu järgi
Vallasasi ei sobi enam laenu pandiks
21. detsember 2005
Eesti Päevaleht
Ille Grün-Ots
Korterite kinnistamiseks tuleb moodustada korteriühistu, kui seda seni pole.

Asjaõiguse rakendamise seaduse kohaselt ei saa järgmise aasta 1. märtsist notari juures müüa kinnistamata korterit või elamut ega neid laenu katteks pantida.

Hansapanga meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul tähendab see, et pärast järgmise aasta 1. märtsi ei saa ehitisi kui vallasasju pantida ning et pangalaenu tagatisena neid varasid enam kasutada ei saa. “Kui aga vallasasi on panditud pangale enne 1. märtsi 2006, siis vastavalt seadusele saab seda ehitist siiski võõrandada pandiga tagatud nõude täitmiseks. Ehk ehitist kui vallasasja võõrandada pankroti, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras,” täpsustab Tamberg.

Advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik & Co advokaat Indrek Veso viitab konkreetsetele seadusepügalatele, mis sellise korteriga tehtavaid tehinguid piiravad. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõige 6 kohaselt võib ehitist või selle osa vallasasjana võõrandada tõe-poolest kuni 2006. aasta 1. märtsini. See tähendab seda, et kui maa, millele ehitis ja selle osaks olev korter asub, on 1. märtsi 2006 seisuga kinnistamata, ei saa korterit vabatahtlikult müüa kuni kinnistamiseni.

Kui korter on vallasasi, siis sisuliselt ei muutu korteriomaniku jaoks midagi. Ei teki olukorda, et ühel päeval korter ei kuulu enam kellelegi. Korter jääb ikka korteriomaniku omandisse. Tähele tuleb panna aga seda, et lisaks müümisele ei saa sellist korterit ka ametlikult vahetada, kinkida, pantida ja pärida.

Pangad seavad piiranguid

Tamberg kinnitab, et ehitise kui vallasasjade peatne nn. tavalisest tsiviilkäibest kadumine ja ka nende võõrandamise väga piiratud kord, mis 1. märtsist kehtima hakkab, alandab nende varade tagatisväärtust pankade jaoks. Pangad piiravad seetõttu juba praegu ehitiste kui vallasasjade tagatisel laenude väljastamist. Enamikel juhtudel soovivadki kliendid võtta eluasemelaenu kinnisasja tagatisel. Tambergi sõnul on vallasasja tagatisel viimastel kuudel võtnud laenu vaid 1–2% klientidest.

Indrek Veso kogemus ütleb, et hoolimata kevadel rakenduvast seadusest on korteriomandite ja korterite kui vallasasjade hinnavahe nende ostul-müügil sisuliselt olematu. Seda olenemata sellest, et vallasasja tagatisel saab pangast laenu kehvematel tingimustel – kui üldse saab.

Mis juhtub aga siis, kui korteri kui vallasasja tagatisel on siiski laenu võetud ja ühel päeval selgub, et pangale seda tagasi maksta ei suudeta?

Advokaat juhib siinkohal uuesti tähelepanu seadusele, mis ütleb, et sellist korterit ei saa vaid vabatahtlikult müüa kuni kinnistamiseni. Teine asi on siis, kui korter pannakse sundmüüki. Seda võib pank teha, kui laenuvõtja laenu tagasi maksta ei suuda. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (§ 13 lõige 6) on must-valgel kirjas, et ehitist või selle osa võib ka pärast 2006. aasta 1. märtsi vallasasjana võõrandada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras.

Saboteerivate naabritega

Korterist saab kinnisasi siis, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Praktikas tähendab see seda, et maja kõik korteriomanikud peavad ühiselt kandma oma korterelamu aluse maa maakatastrisse ja kinnistusraamatusse. Tavaliselt volitatakse selleks toiminguks korteriühistu esimeest. Mida teha aga juhul, kui ühe korteri omanik millegipärast ei soovi sellist volitust teha?

Eesti Korteriühistute Liidu jurist Heigo Petsi sõnul reguleerib antud küsimust eluruumide erastamise seaduse § 211 “Korteriomandi tekkimine erastamisel”. Selle paragrahvi järgi on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Avalduse korteri- omandi seadmiseks, milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks, esitab valla- või linnavalitsusele eluruumide erastamise kohustatud subjekt (organisatsioon või asutus või nende õigusjärglane, kes korterite erastamisega tegeles. -toim.). Vastava avalduse võib esitada ka korteriühistu või teevad seda eluruumi vallasasjana omavad isikud.

Seaduse mõtte kohaselt saavad eluruumide erastamise kohustatud subjekt ja korteriühistu iseseisvalt avalduse esitada ka sel juhul, kui mõni omanik on kadunud. Sellisel juhul ei ole vaja iga omaniku notariaalset avaldust. Kui ühistut moodustatud ei ole ja kohustatud subjekt seda ei tee, peavad kõik omanikud vastava avalduse tegema.

Variandi puhul, kus majas korteriühistut ei ole ning üks korteriomanik miskipärast kinnistamist saboteerib, ollakse natuke lõhkise küna ees. Heigo Petsi pakub siiski välja ühe võimaluse: tuleb kiiresti korteriühistu moodustada. Selleks piisab korteriomanike enamuse tahtest. Tänapäeval ei ole ühistu moodustamine keeruline ja pikk protsess ning nii on võimalik inimestel ikkagi oma korteriomand kinnisasjaks muuta.
Telli uudiste kokkuvõte e-postile: