|
Hansabank Marketsi neljapäeval avaldatud Baltimaade majandusülevaate kohaselt ootab Eesti majandust ees pehme maandumine, kuid see tuleb varemprognoositust mõneti kiirem ja järsem.
Senisest järsema maandumise põhjuseks on eelmise aasta viimase kvartali tugevate tulemuste tõttu prognoositust enam kasvanud palgad ja preemiad ning sisenõudlust üleval hoidnud pikk valitsusvahetuse protsess, märgib Hansabank Markets.
Prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 8,6 protsenti võrreldes eelmise prognoosiga pakutud üheksa protsendiga. 2008. aastal peaks majandus kasvama 6,9 protsenti ja 2009. aastal 6,6 protsenti. Mullu kasvas Eesti majandus 11,4 protsenti.
Eesti inflatsioon tõuseb prognoosi järgi tänavu 4,9 protsendini ja tuleval aastal 5,2 protsendini ning on 2009. aastal neli protsenti. Mullu ulatus inflatsioon Eestis 4,4 protsendini.
Selle ja järgmise aasta inflatsiooniprognoosi tõstis varasemast tugevam administratiivsete hinnatõusude mõju.
Läti majandus peaks tänavu kasvama üheksa protsenti, kuid kahel järgmisel aastal peaks see inflatsioonivastase valitsusprogrammi tõttu alanema umbes seitsme protsendini.
Uues prognoosis kerkis Läti tänavune tarbijahindade keskmine kasv 6,3 protsendilt kaheksani ja langeb tuleval aastal 5,5 protsendini varasema 5,2 protsendi asemel. Sisenõudlust nõrgestab Läti valitsuse ja kommertspankade konservatiivsem tegevus, mis toob alla palga- ja impordikasvu.
Hansabank Markets näeb nii Eesti kui Läti puhul kõva maandumise kõrval majanduse arengustsenaariumi põhivariandina ikka pehmet maandumist, kuid see eeldab mõlema majanduse puhul suhteliselt kiiret ja sujuvat kohandumist muutunud tingimustega.
Leedu majanduskasvu ootused selleks aastaks on veidi kerkinud, ulatudes uue prognoosi järgi seitsme protsendini, kuid järgmisel aastal langeb kasv 6,5 protsendini ja 2009. aastal kuue protsendini.
Hansabank Marketsi hinnangul ei pruugi palgakasv lähiaastatel oluliselt aeglustuda johtuvalt tööjõu kasvavast nappusest, kuid praegune palga ja tootlikkuse kasvu hälbimus peaks vähenema juba sel aastal.
Teise suure probleemina nimetab Hansabank Markets suurt ja kiiresti kasvavat jooksev- ja kapitalikonto puudujääki Baltimaades, mis mullu jõudis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes Eestis 12,3, Lätis 19,9 ja Leedus 9,7 protsendini.
Prognoos on muutunud pessimistlikumaks jooksev- ja kapitalikonto vähenemise osas, kuna Euroopa Liidu (EL) tõukefondide vahendeid kasutati eelmisel aastal suhteliselt kehvasti.
Hansabank Marketsi hinnangul jäävad Baltimaade majandusarengud oluliselt mõjutatuks konvergentsist, kuna EL-i vaesemate riikidena peavad nad väga kiiresti kasvama, et mitte kaotada oma elanikkonda ja muutuda EL-i majanduslikuks kolkaks.
Kiire kasv tähendab aga väga sageli ka paratamatuid hälbeid tasakaalustatud arengutest. Läti võimud jäid tasakaalustamata kasvuga kaasnevate ohtude hindamisel hiljaks, kuid tegid kiire korrektsiooni oma suhtumises. Leedu sai Läti näol tõsise hoiatuse ja suudab ilmselt vältida sarnast arengut majanduses, märgib Hansapank prognoosis. |
