Uudised
08.09 Eesti majandus langes teises kvartalis 1,1 protsenti
05.09 Fortum paneb Tartu soojahinnale viiendiku juurde
05.09 Maagaasi kuupmeetri hind kerkib ligi kuue kroonini
Jata soov

KoduKauniks

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

 
Kinnisvarauudised Ehitusuudised Rahandusuudised Majandusuudised Maakonnauudised
  Otsi uudist märksõna järgi Otsi uudist kuu järgi
Eesti majandus langes teises kvartalis 1,1 protsenti
08. september 2008
BNS
Statistikaameti uuel, aheldamise meetodil arvutatud täpsustatud andmetel oli Eesti majanduslangus tänavu teises kvartalis võrreldes mulluse sama ajaga 1,1 protsenti.

Augusti keskel avaldatud kiirhinnangu kohaselt langes Eesti majandus teises kvartalis 1,4 protsenti.

Võrreldes esimese kvartaliga vähenes referentsaasta (2000) järgi aheldatud ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,8 protsenti.

Tänavu teises kvartalis olid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga SKP vähenemise peamisteks mõjutajateks nõrk sisemajanduse nõudlus ning samal ajal ka kaupade ja teenuste ekspordi vähenemine.

Sisemajanduse nõudlus vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,8 protsenti eelkõige eratarbimiskulutuste ja kapitaliinvesteeringute vähenemise tõttu (vastavalt miinus 2,0 protsenti ja miinus 2,5 protsenti).

Eratarbimiskulutuste vähenemist põhjustas peamiselt kulutuste vähenemine transpordile ning rõivastele ja jalatsitele. Kulutuste kasv toidukaupadele aeglustus.

Kapitaliinvesteeringud vähenesid finants- ja kodumajapidamiste sektoris. Töötleva tööstuse kapitaliinvesteeringud püsisid ligikaudu samal tasemel eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes. Samas kasvasid jätkuvalt kiiresti valitsemissektori ehitusinvesteeringud.

Möödunud aasta teises pooles alanud ekspordi ja impordi vähenemine süvenes tänavu teises kvartalis veelgi. Võrreldes mullu teise kvartaliga vähenes kaupade ja teenuste eksport referentsaasta järgi aheldatuna 4,9 ja import 8,2 protsenti.

Kaupade eksport vähenes 3,2 protsenti eelkõige puhastatud nafta ja põlevkivitoodete ekspordi vähenemise tõttu (tegemist on taasväljaveoga pärast töötlemist). Samas kasvas ekspordile suurema mõjuga kaubagruppidest metallitoodangu ning elektrimasinate ja -aparaatide, peamiselt elektrimootorite ja -seadmete väljavedu.

Teenuste eksport vähenes perioodide võrdluses 8,9 protsenti peamiselt raudteetranspordi kaubaveoteenuse, õhutranspordi reisi- ja kaubaveoteenuse ning kaubandusega seotud teenuste ekspordi vähenemise tõttu. Kaupade sisseveo vähenemist mõjutas enim puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete ning mootorsõidukite sisseveo kahanemine.

Et import väheneb ekspordist kiiremini, on netoekspordi puudujäägi suhe SKP-sse alates eelmise aasta teisest poolest paranenud ning ulatus tänavu teises kvartalis miinus 4,6 protsendini SKP-st. Võrdluseks, selle aasta esimeses kvartalis oli see näitaja miinus 7,1 protsenti ja 2007. aastal keskmiselt miinus 10,9 protsenti SKP-st.

Majanduse pakkumise poolel mõjutas SKP vähenemist kõige enam hulgi- ja jaekaubanduse, veonduse ja laonduse, töötleva tööstuse ning elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalade lisandväärtuse langus. Samuti vähenes finantsvahenduse tegevusalas loodud lisandväärtus.

Töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemist põhjustas eelkõige väike siseturunõudlus ja sellest tulenev tellimuste langus. Oluline mõju oli puidu-, mööbli-, ehitusmaterjalide ning toiduainete tootmise lisandväärtuse kahanemisel. Samal ajal toetas töötleva tööstuse lisandväärtuse loomist eelkõige metalltoodete ning elektrimasinate ja -aparaatide tootmise lisandväärtuse kasv.

Energeetika tegevusala lisandväärtuse vähenemise tingis elektrienergia tootmises omatoodangu osaline asendamine elektri impordiga. Kiiresti kasvanud hinnad ja väike sisemajanduse nõudlus põhjustasid ka hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala lisandväärtuse vähenemise. Eriti kiiresti on vähenenud hulgikaubanduse lisandväärtus.

Veonduses väheneb jätkuvalt kiiresti raudteetranspordi lisandväärtus. Samas avaldas sellele tegevusalale kõige rohkem mõju muu maismaatranspordi - maanteetranspordi ja sõitjateveo - lisandväärtuse vähenemine.

Jooksevhindades arvutatuna ehituse tegevusala lisandväärtus kasvas. Et ehitushindade kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt aeglustunud, mõnedes kulugruppides isegi vähenenud, siis kasvas aheldamise meetodil ehituse lisandväärtus ka reaalselt.

Finantsvahenduse lisandväärtus vähenes nii tegevusala ettevõtete finants- ja intressitulude, teenustasu tulude kasvu kiire aeglustumise kui ka laenuintressimäärade tõusu tõttu.

SKP ja selle komponentide reaalkasv on arvutatud uue meetodi järgi. Kui varem arvutas statistikaamet SKP kasvu 2000. aasta fikseeritud püsivhindades, siis nüüd aheldamise meetodil, mis kasutab baasaastana arvestusperioodile eelnenud aastat.

Uus meetod võimaldab majanduses toimuvat täpsemalt mõõta ja tagab andmete parema rahvusvahelise võrreldavuse. Aheldamise meetodit kasutab SKP kasvu arvutamisel enamik Euroopa Liidu ja OECD riike ning selle kasutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest.

Statistikaamet avaldas esmaspäeval aheldamise meetodil leitud SKP aegrea alates 2001. aastast. Erinevused kahe meetodi järgi arvutatud SKP kvartali kasvudes jäävad vahemikku miinus 1,6 kuni pluss 0,2 protsendipunkti. SKP kasvu korrektsioon hõlmab peale aheldamise meetodile ülemineku ka regulaarset SKP revisjoni 2004.-2007. aasta kohta vastavalt pakkumise ja kasutamise tabelitele ning ettevõtete komplekssele majandusaasta aruandele.

Aheldamise meetodil tehtud arvestused aastate 1995-2000 kohta avaldab amet detsembris.

Nordea Pank teatas BNS-ile, et veidi ootamatu on ehituse ja kinnisvara positiivne mõju SKP kasvule, kuid samas on nendes sektorites teatav inerts, nagu näiteks pooleliolevate ehitiste lõpetamine. Tõenäoliselt on nende sektorite panus SKP-sse järgnevates kvartalites kahanev, prognoosis pank.

Sisemajanduse nõudluse langus on ilmne ning usaldusindekseid arvestades pole selle paranemist lähematel aegadel ka näha, märkis pank. Seetõttu on oodata, et negatiivne SKP kasv 2008. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis jätkub.

Rahandusministeeriumi teatel viitab teise kvartali 1,1-protsendine majanduslangus sellele, et Eesti majanduses on toimumas kohandumine jõukohasemale SKP tasemele.

Eesti majanduskasvu aeglustumise peamised põhjused peituvad majanduse sisemistes protsessides. Majanduskasvu kiirenemise põhjustanud tegurite, nagu kinnisvarasektori tõus ja ülikiire laenukasv, pöördumine langusele mõjutab ka majanduskasvu tervikuna negatiivselt, märkis ministeerium oma teates.

Lisaks on SKP langusega kaasnenud positiivse arenguna üles kerkinud riskide vähenemine - kaupade ja teenuste bilansi defitsiidi maht on eelmise aastaga võrreldes kaks korda väiksem. Kuigi palgakulude kasv aeglustus, suurenes siiski nende osakaal SKP-s, mis viitab negatiivsete riskide olemasolule tööturul.

Ministeeriumi hinnangul võib negatiivse majanduskasvu jätkumist eeldada ka lähikvartalitelt. Positiivse kasvu taastumist võib oodata järgmise aasta keskpaigast.
Veel samal teemal
Möödunud aastal kasvas majandus jõudsalt :09. Mar 12
Majandus kasvas II kvartalis 8,4%  :11. Aug 11
I kvartalis majanduse kasv kiirenes :09. Jun 11
Mullu II kvartalist hakkas majandus järk-järgult kasvama :11. Mar 11
SKP kasvas II kvartalis 3,5 protsenti :14. Aug 10
III kvartalis majanduslangus Eestis 15,3% :13. Nov 09
Majanduslangus I kvartalis 15,1% :09. Jun 09
Eesti SKP vähenes 15,6% esimeses kvartalis :13. May 09
Swedbank prognoosib Eestile 8-protsendilist majanduslangust :24. Mar 09
Eesti SKP langes mullu 3,6 protsenti :11. Mar 09
Neljanda kvartali majanduslangus oli 9,4 protsenti :15. Feb 09
Statistika: neljanda kvartali SKP langus on 14 aasta suurim :15. Feb 09
Eesti majandus langes kolmandas kvartalis 3,3 protsenti :13. Nov 08
Eesti majandus langes teises kvartalis 1,4 protsenti :13. Aug 08
Eurostat: Eesti SKP kasvas esimeses kvartalis 1,4 protsenti :14. Jul 08
Majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 0,1 protsendini :09. Jun 08
Järsk majanduskasvu langus oli analüütikutele ootamatu :15. May 08
Padar: Eesti kolme kuu majanduskasv ei rõõmusta kedagi :14. May 08
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 0,4 protsenti :14. May 08
Ross: eeldused majanduskasvu tõusuks on olemas :08. May 08
Andres Arrak: vajalikud majanduslangused :29. Apr 08
Kaubavahetus veebruaris kahe aasta parimas seisus :25. Apr 08
Eesti välisvõlg ületas aasta lõpus kümnendikuga SKP-d :31. Mar 08
Neivelt: paar-kolm aastat ei maksa Eestis suurt kasvu oodata :26. Mar 08
Analüütikud: tänavune majanduskasv sõltub ekspordi kasvust :10. Mar 08
Neljanda kvartali majanduskasv aeglustus 4,8 protsendini :10. Mar 08
Majandus kasvas eelmisel aastal 7,1% :10. Mar 08
Majanduskasv aeglustus eelmise aasta lõpus 4,5 protsendile :13. Feb 08
Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 6,4 protsenti :10. Dec 07
Nordea: Eesti majandus kasvab tuleval aastal 4 protsenti :22. Nov 07
Majanduskasv ulatus kolmandas kvartalis 6,4 protsendini :13. Nov 07
Alltöövõtuga Euroopa viie rikkama riigi hulka ei jõua :04. Nov 07
Keskpank hindab 2008. aasta majanduskasvuks 4,3 protsenti :16. Oct 07
SEB Ühispank: majandus kasvab tänavu seitse protsenti :10. Oct 07
Danske: jätkusuutlik kasv Eesti jaoks on 4-5 protsenti :25. Sep 07
Danske Bank: Eesti majanduskasv aeglustub 4,5 protsendini :25. Sep 07
Rahandusministeerium: majandus kasvab tänavu 8,1 protsenti :22. Aug 07
Analüütik: majanduskasv pidurdus oodatust enam :14. Aug 07
Majanduskasv ulatus teises kvartalis 7,3 protsendini :14. Aug 07
Aasia kriis ja Eesti – 10 aastat hiljem :27. Jul 07
Hansapank: pehme maandumine on alanud, probleemiks eelarve :26. Jul 07
The Financial Times: Baltikumi ootab ränk maandumine :05. Jul 07
SKP inimese kohta on Eestis 67 protsenti EL-i keskmisest :29. Jun 07
Citigroup: rasket maandumist Baltikumis ei tule :25. Jun 07
Keskpank: järsema kohandumise oht on mõnevõrra suurenenud :19. Jun 07
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 9,8 protsenti :11. Jun 07
Statistikaamet: töötleva tööstuse kasv aeglustub :31. May 07
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 9,9 protsenti :15. May 07
Hansapank: majanduse pehme maandumine tuleb arvatust järsem :03. May 07
Nordea ootab Eesti tänavuseks majanduskasvuks 7,9 protsenti :24. Apr 07
Keskpank: Eesti majandus kasvab tänavu 8,4 protsenti :18. Apr 07
IMF ennustab Eesti majanduskasvuks 9,9% :16. Apr 07
Rahandusministeerium: majandus kasvab tänavu 9,2 protsenti :22. Mar 07
Soome SKP oli mullu 17 korda Eesti omast suurem :13. Mar 07
Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 11,4 protsenti :12. Mar 07
Majandus kasvas mullu viimases kvartalis 11,2 protsenti :13. Feb 07
Majandus kasvas kolmandas kvartalis 11,3 protsenti :29. Dec 06
Keskpank: kõrge majanduskasv püsib uue aasta alguseni :05. Dec 06
Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar (september 2006) :18. Sep 06
Indrek Neivelt kritiseeris teravalt Eesti Panka :06. Sep 06
Majandus kasvas 12 protsenti :05. Sep 06
Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 9,8 protsenti :31. Mar 06
Eesti oli Euroopa Liidus majanduskasvult teisel kohal :16. Jan 06
Telli uudiste kokkuvõte e-postile: