Uudised
23.12 Rõõmsaid jõule!
23.12 Uued kinnisvaraturu ülevaated
23.12 Kinnisvara suures mängus tagasi
23.12 Pankade kinnisvaraportfelli maht on mitmekordistunud
23.12 Valminud on uus riigi kinnisvararegister
23.12 Tartu kesklinna üldplaneering läheb uuendamisele
23.12 Uudne kodukindlustus lennutas RSA müügi novembris lakke
23.12 Pindi: Kohtla-Järvel saab elamispinna üürivõla eest
23.12 Tallinna korteritehingute hindade TOP 5
23.12 Soome kinnisvara hinnaralli on raugemas
23.12 USA kinnisvaraturu taastumine vindub
23.12 Riigikohus: kohtutel tuleb anda hinnang kinnisvarakriisi põhjustele
23.12 KredExi uuring: renoveeritud elamute suurim probleem on halb sisekliima
23.12 Peeter Pere: vaja on riigiarhitekti
Jata soov

Soovid kinnisvara myya?

Spordimaailm

KoduKauniks

 
Kinnisvarauudised Ehitusuudised Rahandusuudised Majandusuudised Maakonnauudised
  Otsi uudist märksõna järgi Otsi uudist kuu järgi
KredExi uuring: renoveeritud elamute suurim probleem on halb sisekliima
23. detsember 2010
KredExi tellimusel on valminud Eesti Korteriühistute Liidu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt läbiviidud uuring „Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikaline olukord“, mille põhieesmärgiks oli välja selgitada valimisse kuuluvate korterelamute ehitusfüüsikaline ja sisekliima seisund ning energiatarbe olukord. Uuring on vajalik renoveerimismeetmete kvaliteedi tagamiseks, et edaspidi tehtud vigu ei korrataks.

Uuringu aluseks valiti neli laialdast kasutust leidnud renoveerimismeetmete rakendusega viiekordset korterelamut: tellis- ja suurpaneelelamu, mille välisseinte lisasoojustamiseks on kasutatud villa ning tellis- ja paneelelamu, mille välisseinte lisasoojustamiseks on kasutatud vahtpolüstüreeni.

Uuringust selgub, et sageli puudub tellijal nägemus kõigist ehitustehnilistest küsimustest, mis hoone terviklik renoveerimisprotsess endas sisaldama peaks. Tavapäraselt mõeldakse hoone komplekse renoveerimise all hoone piirdetarindite soojustamist, viimistluse uuendamist, lekkivate tehnokommunikatsioonide torustiku vahetamist ja elektrisüsteemi kaasajastamist. Üheks suurimaks probleemiks on see, et reeglina jäetakse renoveerimistööde hulgast välja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Uuritud elamute sisekliima uuringute põhjal võib väita, et kõige suuremad probleemid korterelamutes tulenevad ebapiisavast õhuvahetusest, mis on tingitud ebapiisavast või mittetöötavast ventilatsioonisüsteemist. Halva õhuvahetuse tagajärjel on korterite suhteline õhuniiskuse ja süsihappegaasi kontsentratsiooni tasemed kõrged. Ebapiisava ventilatsiooni korral on ruumides suur niiskuslisa, mis võib kondenseerudes jahedamale välispiirde sisepinnale põhjustada hallituse, mis omakorda on reaalne oht inimese tervisele. Sellest tulenevalt peab renoveerimisel kindlasti pöörata tähelepanu ka ventilatsioonile.

Uuringust selgub, et hoonete lisasoojustamisega on vähendatud küttekulusid ning parandatud välispiirete tehnilist seisukorda, kuid lisasoojustatud hoonete välispiirded ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele. Tagamaks kõigi uuritavate objektide välisseinte nõuetekohane soojajuhtivus, tuleks spetsialistide sõnul 100mm paksuse lisasoojustuse asemel kasutada 150-200mm paksust välispidist lisasoojustust. Uuringu järgi soovitatakse soojustada välispiirdeid ainult väljastpoolt, kuna seespidine soojustamine ei likvideeri piirdes olevaid külmasildu ega vähenda soojakadusid. Kogu hoone fassaadile tuleks panna lisasoojustus ning erilist tähelepanu pöörata rõdu ja lod˛aga piirnevatele seinadele, mille soojustamata jätmine tähendab jätkuvalt suuri soojakadusid läbi soojustamata välispiirete.

Uuritud lisasoojustatud hoonete välisseinte niiskustehniline seisukord oli seevastu hea. Eeldatav niiskustehniline erinevus vahtpolüstüreeniga ja mineraalvillaga soojustatud välisseinte vahel ei leidnud käesolevas uuringus kinnitust ehk vahtpolüstüreeniga ja mineraalvillaga soojustatud välisseinte niiskussisaldused oli praktiliselt võrdsed.

Spetsialistide arvates on oluline peale hoone soojustamist küttesüsteem renoveerida/tasakaalustada. Renoveeritud küttesüsteem võimaldab efektiivsemalt soojusenergiat kasutada ja reguleerida vastavalt inimestele vajadustele. Uuringu kokkuvõtte kohaselt on renoveerimistööd tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamad kui aja jooksul üksikute tööde kaupa realiseeritud.

Loe täpsemalt edasi siit
Veel samal teemal
Toimiv ventilatsioon võib tuua 50% energiasäästu :17. Jan 11
Ühistu: kõik ehitustööd tuleb teha korraga :17. Jan 11
Energiasääst ei tohi tulla sisekliima arvelt  :10. Dec 10
KENA asub toetama kortermajade energiatõhusat renoveerimist :10. Dec 10
Telli uudiste kokkuvõte e-postile: