Uudised
11.03 Mullu II kvartalist hakkas majandus järk-järgult kasvama
08.03 Mullu olukord ettevõtlussektoris paranes
KoduKauniks

Jata soov

Spordimaailm

Soovid kinnisvara myya?

 
Kinnisvarauudised Ehitusuudised Rahandusuudised Majandusuudised Maakonnauudised
  Otsi uudist märksõna järgi Otsi uudist kuu järgi
Mullu II kvartalist hakkas majandus järk-järgult kasvama
11. märts 2011
Statistikaamet
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Alates II kvartalist hakkas SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult kasvama ning IV kvartalis oli SKP kasv täpsustatud andmetel 6,7%.

2010. aasta

2010. aastal oli SKP jooksevhindades 14,5 miljardit eurot (226,9 miljardit krooni).

2010. aastat iseloomustab SKP kasvu järk-järguline taastumine. Kui SKP kasvas aasta jooksul 3,1%, siis valdava osa ehk 2,6 protsendipunkti moodustas sellest töötleva tööstuse kiire kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel. Suurema mõjuga SKP kasvule olid veel energeetika ja finantsvahenduse tegevusala lisandväärtuse kasv. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul. Finantsvahenduse lisandväärtus kasvas peamiselt pankade teenustasutulude ja netointressitulu kasvu mõjul. SKP kasvu pidurdas ehituse ning valdavalt turuvälise toodanguga tegevusalade (avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne) lisandväärtuse vähenemine. Kõige enam vähenes lisandväärtus ehituses. Ehitustegevuse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.

SKP kasvas 2010. aastal vaatamata hõivatute ning töötatud tundide arvu vähenemisele. Sellega suurenes tööjõu tunnitootlikkus võrreldes varasema aastaga ligi 6%. Võrreldes 2009. aasta näitajaga tööjõu tunnitootlikkuse kasv kiirenes. Seega paranes 2010. aastal SKP loomise efektiivsus. Tootlikkus on arvutatud residendist tootmisüksuste ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal.

Koos SKP mahu suurenemisega hakkas alates II kvartalist kasvama ka sisemajanduse nõudlus. Siiski, aasta kokkuvõttes kasvas sisemajanduse nõudlus 2010. aastal vaid marginaalselt mõjutatuna varude suurenemisest. Lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus põhivarasse aasta kokkuvõttes küll vähenesid, kuid aasta teisel poolel toimus ka nendes näitajates paranemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste maht hakkas kasvama alates III kvartalist ning kapitali kogumahutus põhivarasse IV kvartalist. Enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine toidukaupadele ja alkoholita jookidele ning vaba aja ja kultuurikaupadele ning -teenustele. Kapitali kogumahutust põhivarasse mõjutasid enim ühest küljest nii ettevõtete kui valitsemissektori investeeringute oluline vähenemine hoonetesse ja rajatistesse, samas aga ettevõtete sektori investeeringute suurenemine masinatesse ja seadmetesse. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli viimase 16 aasta madalaim (st toodetud SKP oli suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude muutuse kogusummast).

Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades 22%, sh kaupade eksport 33%. Teenuste eksport kasvas tagasihoidlikult. Kaupade ekspordi kasvule avaldas suurimat mõju raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ja -aparatuuri väljaveo kiire kasv. Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 21%, sh kaupade import 25%. Kaupade impordi suurenemist mõjutas kõige enam raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning kaevandamistoodete sisseveo suurenemine. Võrreldes 2009. aastaga paranes 2010. aastal Eesti väliskaubanduse tasakaal. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 6,7%, mis on aastaarvestuses viimase 16 aasta parim näitaja.

2010. aasta IV kvartal

IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 3,9 miljardit eurot (61,3 miljardit krooni).

Kui SKP kasvas IV kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,7%, siis valdava osa ehk 4,1 protsendipunkti andis sellest töötleva tööstuse kiire kasv. Kõige kiiremini kasvas ning ka kõige suurima mõjuga oli töötlevas tööstuses elektri- ja optikaseadmete tootmise lisandväärtus ning omakorda selle alategevusala raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning -aparatuuri tootmise lisandväärtus. Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel. SKP kasvu pidurdas põllumajanduse, ehituse ning valdavalt turuvälise toodanguga tegevusalade (avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne) lisandväärtuse vähenemine. Kõige enam vähenes lisandväärtus ehituses. Ehitustegevuse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.

Võrreldes III kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP IV kvartalis 2,3%. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP viiendat kvartalit järjest.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 2010. aasta IV kvartalis 4% mõjutatuna peamiselt kapitali kogumahutuse suurenemisest põhivarasse. Sisemajanduse nõudlus oli toodetud SKP-st jätkuvalt väiksem. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 12% peamiselt ettevõtete sektori poolt masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute suurenemise toel. Viimati kasvas kapitali kogumahutus põhivarasse 2007. aasta II kvartalis. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3% eelkõige sisustusele ja majapidamistarvetele ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise mõjul.

Välisnõudluse paranemise tõttu suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades 37%, sh kaupade eksport 53%. Kaupade ekspordi kasvule avaldas suurimat mõju raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ja -aparatuuri väljaveo kiire kasv. Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 30%, sh kaupade import 37%. Kaupade impordi suurenemist mõjutas samuti kõige enam raadio-, televisiooni- ja sideseadmete sisseveo suurenemine. Kaupade ja teenuste väljavedu Eestist on jätkuvalt sisseveost suurem. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 7,4%.

Loe täpsemalt edasi siit
Veel samal teemal
Möödunud aastal kasvas majandus jõudsalt :09. Mar 12
Majandus kasvas II kvartalis 8,4%  :11. Aug 11
I kvartalis majanduse kasv kiirenes :09. Jun 11
SKP kasvas II kvartalis 3,5 protsenti :14. Aug 10
III kvartalis majanduslangus Eestis 15,3% :13. Nov 09
Majanduslangus I kvartalis 15,1% :09. Jun 09
Eesti SKP vähenes 15,6% esimeses kvartalis :13. May 09
Swedbank prognoosib Eestile 8-protsendilist majanduslangust :24. Mar 09
Eesti SKP langes mullu 3,6 protsenti :11. Mar 09
Neljanda kvartali majanduslangus oli 9,4 protsenti :15. Feb 09
Statistika: neljanda kvartali SKP langus on 14 aasta suurim :15. Feb 09
Eesti majandus langes kolmandas kvartalis 3,3 protsenti :13. Nov 08
Eesti majandus langes teises kvartalis 1,1 protsenti :08. Sep 08
Eesti majandus langes teises kvartalis 1,4 protsenti :13. Aug 08
Eurostat: Eesti SKP kasvas esimeses kvartalis 1,4 protsenti :14. Jul 08
Majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 0,1 protsendini :09. Jun 08
Järsk majanduskasvu langus oli analüütikutele ootamatu :15. May 08
Padar: Eesti kolme kuu majanduskasv ei rõõmusta kedagi :14. May 08
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 0,4 protsenti :14. May 08
Ross: eeldused majanduskasvu tõusuks on olemas :08. May 08
Andres Arrak: vajalikud majanduslangused :29. Apr 08
Kaubavahetus veebruaris kahe aasta parimas seisus :25. Apr 08
Eesti välisvõlg ületas aasta lõpus kümnendikuga SKP-d :31. Mar 08
Neivelt: paar-kolm aastat ei maksa Eestis suurt kasvu oodata :26. Mar 08
Analüütikud: tänavune majanduskasv sõltub ekspordi kasvust :10. Mar 08
Neljanda kvartali majanduskasv aeglustus 4,8 protsendini :10. Mar 08
Majandus kasvas eelmisel aastal 7,1% :10. Mar 08
Majanduskasv aeglustus eelmise aasta lõpus 4,5 protsendile :13. Feb 08
Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 6,4 protsenti :10. Dec 07
Nordea: Eesti majandus kasvab tuleval aastal 4 protsenti :22. Nov 07
Majanduskasv ulatus kolmandas kvartalis 6,4 protsendini :13. Nov 07
Alltöövõtuga Euroopa viie rikkama riigi hulka ei jõua :04. Nov 07
Keskpank hindab 2008. aasta majanduskasvuks 4,3 protsenti :16. Oct 07
SEB Ühispank: majandus kasvab tänavu seitse protsenti :10. Oct 07
Danske: jätkusuutlik kasv Eesti jaoks on 4-5 protsenti :25. Sep 07
Danske Bank: Eesti majanduskasv aeglustub 4,5 protsendini :25. Sep 07
Rahandusministeerium: majandus kasvab tänavu 8,1 protsenti :22. Aug 07
Analüütik: majanduskasv pidurdus oodatust enam :14. Aug 07
Majanduskasv ulatus teises kvartalis 7,3 protsendini :14. Aug 07
Aasia kriis ja Eesti – 10 aastat hiljem :27. Jul 07
Hansapank: pehme maandumine on alanud, probleemiks eelarve :26. Jul 07
The Financial Times: Baltikumi ootab ränk maandumine :05. Jul 07
SKP inimese kohta on Eestis 67 protsenti EL-i keskmisest :29. Jun 07
Citigroup: rasket maandumist Baltikumis ei tule :25. Jun 07
Keskpank: järsema kohandumise oht on mõnevõrra suurenenud :19. Jun 07
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 9,8 protsenti :11. Jun 07
Statistikaamet: töötleva tööstuse kasv aeglustub :31. May 07
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 9,9 protsenti :15. May 07
Hansapank: majanduse pehme maandumine tuleb arvatust järsem :03. May 07
Nordea ootab Eesti tänavuseks majanduskasvuks 7,9 protsenti :24. Apr 07
Keskpank: Eesti majandus kasvab tänavu 8,4 protsenti :18. Apr 07
IMF ennustab Eesti majanduskasvuks 9,9% :16. Apr 07
Rahandusministeerium: majandus kasvab tänavu 9,2 protsenti :22. Mar 07
Soome SKP oli mullu 17 korda Eesti omast suurem :13. Mar 07
Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 11,4 protsenti :12. Mar 07
Majandus kasvas mullu viimases kvartalis 11,2 protsenti :13. Feb 07
Majandus kasvas kolmandas kvartalis 11,3 protsenti :29. Dec 06
Keskpank: kõrge majanduskasv püsib uue aasta alguseni :05. Dec 06
Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar (september 2006) :18. Sep 06
Indrek Neivelt kritiseeris teravalt Eesti Panka :06. Sep 06
Majandus kasvas 12 protsenti :05. Sep 06
Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 9,8 protsenti :31. Mar 06
Eesti oli Euroopa Liidus majanduskasvult teisel kohal :16. Jan 06
Telli uudiste kokkuvõte e-postile: